Donetski oblast, Ukraina haldusüksus, asub Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas; 26 500 km², 4 841 100 elanikku (2001), halduskeskus Donetsk.

Loodus

Pinnamood on valdavalt lainjas, oblasti lääneosa paikneb stepitasandikul, idaosa Donetsi kõrgustikul. Maavaradest leidub rik­kalikult kivisütt (Donbassi söemaardlad), keedusoola (Artemivsk, Slovjansk), tulekind­lat savi (Tšassov Jar), merglit (Amvrossijivka), kipsi ja kinaveri. Valitseb mandrilme kliima (keskmite temperatuur jaanuaris –5 kuni –8°C, juulis 21–23 °C, sademeid umbes 500 mm aastas).

Rahvastik

Peale põhirahvuse – ukrainlaste (2001. aastal 56,9%, 1989. aastal 50,7%) – on oblastis venelasi (2001. aastal 38,2%, 1989. aastal 43,6%), kreeklasi (2001. aastal 1,61%, 1989. aastal 1,58%) ja valgevenelasi (2001. aastal 0,92%, 1989. aastal 1,45%). Elanikest 74,9% peab emakeeleks vene ja 24,1% ukraina keelt. 90% rahvastikust elab linnades, keskm. tihe­dus on 183 inimest 1 km² kohta.

Majandus

Donetski oblast on Ukraina arenenuimaid, suurte linnastutega (Donetsk-Makijivka, Mariupol jt) tööstuspiirkondi; täht­saimad tootmisharud on must metallurgia (Donetsk, Makijivka, Jenakijeve, Krama­torsk), söe kaevandamine (enam kui 100 kaevandust), koksikeemia- (Gorlivka, Donetsk, Jenakijeve), keemia- (Slovjansk, Donetsk), raskemasina- (Kramatorsk, Donetsk) ja tsemenditööstus (Amvrossijivka, Kramatorsk), tulekindlate materjalide (kolmandik Ukraina kogutoodangust) ja elektrienergia tootmine. Tegel­dakse intensiivse linnalähedase põllumajandusega.

Ajalugu

18. sajandi lõpuni oli piirkond Krimmi khaaniriigi kontrolli all, siin elasid peamiselt nogai rändhõimud. 1774 läks koos Krimmi khaaniriigiga Venemaa koosseisu, algas uusasunike sissevool (peamiselt venelased, serblased, ukrainlased, kreeklased). Donetski oblast moodustati 1932, 1938–61 kandis nime Stаlino oblast.

EE 2, 1987; muudetud 2014