Tagasi ETBL-i avalehele

Bounty mäss

Bounty mäss [bounti] (ingl mutiny on the Bounty, vn мятеж на „Баунти”), meresõiduajaloo tuntuimaid meremeeste vastuhakke, toimus 28. IV 1789 Briti purjelaeval Bounty (HMS Bounty).

1784 ehitatud raapurjestusega Briti söelaev Bethia (220-tonnine kolmemastiline purjelaev, pikkus 27,7 m, meeskonnas 45 liiget). 1787 osteti sõjalaevastikule, ehitati ümber ja sai nimeks Bounty. Kapteniks sai leitnant William Bligh (1754–1817), James Cooki reisist osavõtnu. Laeva ainsaks ülesandeks Kuninglikus Mereväes oli tuua Tahitilt leivapuuistikuid Kariibi mere saartele, et nende viljadega toita neegerorje. Saadeti Spitheadist (Portsmouthi lähedal) Tahitile detsembris 1787, reis üle India ookeani kestis 10 kuud. Tagasiteel hakkas osa meeskonnast tüürimees Fletcher Christiani (1764–93) juhtimisel 28. IV 1789 mässama, põhjuseks peetakse leitnant Bligh’ mõnitavat käitumist meeskonnaga.

Bligh koos 18 temale lojaalse meeskonnaliikmega jäeti 7-meetrise paadiga merele. Triivinud 5800 miili, jõuti 14. juunil Timorile. Bounty purjetas tagasi Tahitile, kuhu jäi 16 mässajat. 9 mässajat, võtnud Tahitilt kaasa 6 kohalikku meest ja 12 naist, purjetasid Pitcairni saarele, kus laev põletati.

Inglismaale jõudnud Bligh organiseeris karistusekspeditsiooni, mis jõudis 1791 Tahitile fregatil Pandora. Vangistati 14 mässulist (2 oli vahepeal tapetud), ülejäänuid otsides sõitis laev Endeavouri väinas korallrahule ja uppus, osa pardal olnud meeskonnast ja vangidest jõudis tagasi Timorile. Londonis anti mässulised kohtu alla, üles poodi kolm. Christian tapeti 1793 kokkupõrkes tahiitilastega, Blight sai 1814 viitseadmiraliks. Pitcairnil tekkisid bountilaste ja tahiitilaste vahel naiste pärast tülid, tahiiti mehed ja osa bountilasi tapeti. Osa bountilasi uppus meres ja vanaduspäevini jõudis vaid üks mässus osalenu, kes elas Pitcairnil koos 10 tahiitilanna ja hulga lastega.

Bounty mäss oli meresõiduajaloo tuntuimaid laevamässe ja pani aluse Pitcairni saare püsiasustusele.

Bounty järgi on nime saanud laht. Mässust on kirjutatud arvukalt artikleid ja raamatuid ning tehtud filme.

MerLe, 1996; muudetud 2012