Tagasi ETBL-i avalehele

Bermuda kolmnurk

Bermuda kolmnurk, Bermuda saarte, Florida lõunatipu ja Puerto Rico vaheline Atlandi ookeani osa, mis on saanud tuntuks rohkete selgitamata laeva- ja lennuõnnetuste tõttu. Põhjuste selgitamiseks on püstitatud palju hüpoteese (sh sensatsioonilisi, näiteks et Bermuda kolmnurga all asub maakera „must auk”, ookeani põhjas tegutseb kosmilist päritolu jõujaam jms). 1977–78 uuris Bermuda kolmnurka ühine endise NSV Liidu ja USA teadusekspeditsioon Polymode (lühend inglise Polygon–Middle Ocean Dynamic Experiment). Aastauuringutega selgitati, et Atlandi ookeanis toimub suurte veemasside silindriline liikumine, mille tagajärjel tekivad kuni 200-km läbimõõduga ja 1,5-km sügavusega veekeerised, väga suur magnetanomaalia ning ookeani tasapinna kõikumine mõnekümne meetri ulatuses (selliseid nähtusi esineb ka mujal ookeanides ja just neis paigus on täheldatud laevade ja lennukite hukkumist ilma eelnevate hädasignaalide andmiseta). Seda selgitatakse Vene akadeemiku Vassili Šuleikini (1895–1979) 1932 tehtud avastusega, et tormise mere kohal tekib infraheli sagedusega kuni 6 Hz. Sellise võnkesagedusega helid häirivad inimorganismi talitlusi: väiksema sagedusega helid kutsuvad esile merehaiguse, suurema sagedusega helid hirmu, tugeva valuaistingu ja teadvuse kaotuse (need põhjustavad lahkumise laevast või kontrolli kaotamise oma tegevuse üle). Infraheli sagedusega 7 ja rohkem Hz arvatakse olevat inimesele surmav. Uusima hüpoteesi kohaselt põhjustavad õnnetusi sealkandis ookeani põhjas toimuvad hiiglaslikud metaanipursked, mis jõuavad kilomeetrite kõrgusele ka atmosfääri. USA uurimisekspeditsiooni koosseisus on Bermuda kolmnurgas uurimistöid teostanud ka purjetaja Ahto Valteri vend K. Valter (sündinud 1907).

Kirjandus

  • C. Berlitz.. The Bermuda Triangle. New York, 1974
  • L. D. Kusche. The Bermuda Triangle Mystery Solved. Buffalo, 1975
  • В. И. Войтов. Наука опровергает вымысел. О Бермудском треуольнике и „море дьявола”. Москва, 1988
  • З. Кукал. Атлантида в свете современных знаний. Загадка бермуского треугольника. Москва, 1989
  • G. J. Quasar. Into the Bermuda Triangle: Pursuing the Truth Behind the World's Greatest Mystery. Maine, 2003

MerLe, 1996; VE, 2006; muudetud 2011