Süleyman Sani Axundov (3. X 1875 Şuşa – 29. III 1939 Bakuu), Aserbaidžaani näite- ja lastekirjanik, ajakirjanik ja õpetaja.

Lõpetas 1884 Goris õpetajate seminari. Töötas õpetaja Bakuus vene-tatari koolides ja ajakirjanikuna. Oli 1906 aserbaidžaani keele õpiku autoreid. Pärast Nõukogude võimu kehtestamist oli 1920. aastate alguses Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti haridusminister. Aastast 1922 esimene Aserbaidžaani kirjanike liidu esimees. Oli 1920. aastatel Bakuu linnanõukogu ja Aserbaidžaani NSV kesktäitevkomitee liige.

Esimese teosena kirjutas 1899 komöödia „Ihnur”, milles ihnuri eemaletõukava tegelaskuju kaudu naeruvääristas tollase ühiskonna vananenud kombeid. 1905. aasta revolutsiooni järgselt kirjutatud teostes (jutustus „Pidu”, 1905) käsitles ühiskondlikke probleeme laiemalt, paljastas ekspluataatorite röövellikkust ja astus välja tööliste kaitseks. Väga populaarseks sai tema 5 osast koosnev lastejuttude kogumik „Hirmad jutustused” („Qorxulu nağıllar”, 1912–14), milles käsitles laste vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse teemat. 1920. aastatel kirjutas mitu näidendit („Õnneratas”, 1921, „Kullipesa”, 1921, „Armastus ja kättemaks”, 1922), milles jätkuvalt kritiseeris patriarhaalset ja tagurlikku ühiskonnakorraldust.

Tema auks on nimetatud tänav Bakuus.

Loodud 2015