Atlantis, müütiline saar, mis tõenäoliselt loodusliku katastroofi tagajärjel vajus ühe ööpäeva jooksul merepõhja (u 11 500 aastat tagasi).

Esmateateid Atlantise kohta leidub Platoni teostes „Timaios” ja „Kritias”, nende järgi elas saarel kõrge kultuuriga, merd sõitev rahvas, kelle esimene valitseja oli Poseidoni vanem poeg Atlant. Saar hukkus maavärina (või vulkaanipurske) tagajärjel ja selle asukohta on otsitud varasemal ajal peamiselt Vahemerest (näiteks Thíra saar, hävis umbes 3370 aastat tagasi tulemäe plahvatuses), hilisemal ajal Atlandi ookeanist (Islandi lähistelt kuni Lääne-India saarestikuni); enim toetajaid on hüpoteesil, et ookeani vajunud Atlantise kõrgeim osa on Assoori saared; toetatakse ka hüpoteesi, et Atlantis oli Assooridest tunduvalt põhja pool paiknenud suur saar, mille ookeani vajumine vabastas tee soojale Golfi hoovusele ja mis aitas lõpetada viimase jääaja Euroopas. Võimalik, et Platoni jutustus Atlantisest on lihtsalt kirjanduslik väljamõeldis ideaalsest riigist. Atlantise uurimine pani aluse atlantoloogiale (üldse on Atlantisest kirjutatud umbes 20 000 raamatut ja artiklit).

Kirjandus

• З. Кукал. Атлантида в свете современных знаний. Загадка бермудского треугольника. Москва, 1989
• G. Kehnscherper. Kust otsida Atlantist? Tallinn, 1993
• J. Frank. Atlantise hukk: veenvad tõendid legendaarse tsivilisatsiooni äkilisest hävingust. Tallinn, 2004
• J. Levy. Atlantise ja teiste kadunud tsivilisatsioonide atlas: avasta Atlantise, Lemuuria, Mu ning teiste iidsete tsivilisatsioonide ajalugu ja tarkus. 2007

EE 1, 1985; VE, 2006; muudetud 2011