astrolaab (<kr astrolabon 'tähevaatlusriist'; ingl astrolabr, vn астролябия), taevakeha kõrgusmõõtur, mille võtsid keskajal kasutusele araabia astronoomid; koosnes 16–60 cm läbimõõduga kraadiosadeni jaotatud ringist ja alidaadist, mis suunati taevakehale dioptrite abil. Vaatlusi pidi teostama 2–3 inimest.

Sakslase Martin Behaimi lihtsustatud astrolaabi kasutati meresõidus laeva asukoha määramiseks kuni 18. sajandi alguseni. Vanim säilinud astrolaab pärineb umbes aastal 100 eKr Antikythera saare juures hukkunud laevalt.

Araabi astrolaab

Araabia astrolaab

Euroopa astrolaab

Vaata ka seotud artiklit

• prismaastrolaab

MerLe, 1996