aspekt, vaatekoht, seisukoht, millelt vaadeldakse esemeid, mõisteid ja nähtusi; nähtuse üks külg.

• Astronoomias Päikese ja taevakeha (nt planeedi) vastastikune asend Maalt (vm planeedilt) vaadatuna.
• Botaanikas taimekoosluste erinev välisilme eri aastaaegadel.
• Keeleteaduses laad, paljudes keeltes grammatiline kategooria, mis näitab, kas tegevus või protsess on lõpetamata (imperfektiivne aspekt) või lõpetatud (perfektiivne aspekt), kestev (duratiivne) või hetkeline (momentaanne) vms.

VE, 2006