ametkond, 1. mingi haldusala kesk- ja kohalike asutuste süsteem, mis on allutatud ühtsele juhtimisele. Ametkonna asutusi ja ametiisikuid seob teenistuslik alluvusvahekord. – 2. ministeeriumide, peavalitsuste, ametite jms üldnimetus.

Ametkond oli ka keskajal Eesti- ja Liivimaal maahärrade valdustes olnud majandus- ja halduspiirkond. Ametkonna eesotsas seisis ametimees ehk valitseja, kes täitis talurahva suhtes ka politsei ülesandeid. Taani valdusalal Saaremaal püsisid ametkonnad (neid oli kuni 21) 17. sajandi keskpaigani.

VE, 2006