Abja mõis

Abja mõis (1910)

Abja mõis (saksa Abia; teine nimi: Vietingsgut (omanike nime järgi)), rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal, asub Abja-Paluojast 2 km idas Halliste ürgoru lõunaveerul Põlde külas.

Abja mõisa juurde kuulusid Monisküla ja Siitame karjamõis ning 4 kõrtsi.

Abja mõisas on sündinud Karl August Hindrey.

Ajalugu

Abja mõisa (curiae Abbalis) on esmakordselt mainitud 1460, praegusel kohal asub arvatavalt Poola võimu ajast XVI sajandi lõpul. Varasemad teated mõisa kohta pärinevad 1582. aastast, mil see kuulus perekond Vietinghoffile. 1611 pantisid pärijad mõisa Jürgen Helffreichile. 1630 sai omanikuks Reinhold Fersen, 1630–1723 kuulus Fersenite perekonnale, Põhjasõja järel 1723. aastal läks mõis parun Mauritz von Posse omandusse. Tolle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastate lõpuni, nende ajal 1764 külastas mõisa Vene tsarinna Katariina II.

1780. aastate lõpus läks Abja valdusõigus landraat Carl Magnus von Posse poegadelt tükkhaaval nende õemehele, Krootuse mõisa omanikule Friedrich Adolph von Stackelbergile. Tema ajal ehitati mõisasüda esmakordselt esinduslikumalt välja. Abja jäi Stackelbergide kätte kuni mõisate võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Karl (Charles) von Stackelberg. Stackelbergid viisid talud raharendile juba 1836 ning 1843 hakkasid neid päriseks müüma.

Pärast võõrandamist mõisas tegutsenud koolides on õpetatud kultuurtehnikat (1922–30), kodundust (1930–44) ja linnukasvatust (1944–55). 1957–92 asus seal lastekodu, seejärel 2003. aastani Abja piirivalvekordon. 2006. aastast kuulub osaühingule Abja Mõis, kes ehitab sinna puhke- ja konverentsikeskust.

Peahoone

Abja mõisa peahoone esikülg

18. sajandi lõpus Friedrich Adolph von Stackelbergi ajal rajati vana ühekorruselise laudkatusega peahoone asemele murdkelpkatusega kahekorruseline hilisbarokne härrastemaja. Esimesel korrusel oli 8, teisel korrusel 7 ruumi, kõigis neis olid kipskrohviga laed ja valged kahhelahjud. Hoone ida ja läänefassaade kaunistasid tsentraalsed kolmnurkfrontoonid. Peahoonet laiendati 19. sajandi lõpul, lisades selle paremale tiivale kõrgel soklil, kahe täiskorrusega ja osalise kolmanda korrusega historitsistliku juurdeehituse. 20. sajandi 20.–30. aastatel ehitati mansardkatusega teine korrus ümber täiskorruseks ning hoone omandas praeguse kuju. Fassaadi kaunistav kolmnurkfrontoon säilus ainult esifassaadil ja algsega võrreldese madalamana, varasem ümargune aken asendus poolkaarega. 1950. aastate lõpul ehitati peahoone lastekodu vajadusteks põhjalikult ümber, ilmselt sai siis hoone ka praegused trepid ja ruumijaotuse.

Abihooned

Abja mõisa ait

Lisaks härrastemajale ehitati hulgaliselt suurejoonelisi majapidamishooneid maa- ja telliskivist. Peahoone vastas paiknevast kõrge täiskelpkatusega aidahoonest, mille esifassaadil olnud 10 arkaadiga sammaskaaristust on osa hiljem kinni ehitatud ja enam-vähem samasuurest kivitallist (hävinud) moodustati härrastemaja ette sümmeetriline ansambel. Aida ja talli vahelise kolonnaadi keskele ehitatud nelja sambaga väravast algas mitme kilomeetri pikkune sirge allee, mis viis perekonna matmispaigale. Aidahoonest veidi eemal orus on nn mõisapreilide maja – kahekordne puhta vuugiga telliskivihoone, mille tagaküljel reljeefi tõttu tagaküljel täiskorrusena maakivist soklikorrus. Suulise traditsiooni kohaselt olevat selle ehitanud üks viimastest mõisahärradest oma vallalistele õdedele. Mõisas oli ka hulk mitmesuguseid karjahooneid, viina- ja õlleköök, kaks vesi- ja üks tuuleveski, magasiait ja ménagerie – koht, kus mõisa külaliste lõbustamiseks hoiti metsloomi.

Mõisa park

Mõisaansamblit ümbritseb võrdlemisi suur (~3,7 ha), mitmeosaline, liigendatud reljeefi, aedade ja tiikidega pargiala. Pargi keskosa on regulaarne, avara ovaalikujulise esiväljaku (mida ääristab kaarjas sissesõidutee), kiirtekujulise jalgteevõrgu ja väheste puudegruppidega. Mõisniku kalmistult parki suubuv peahoone keskteljele orienteeritud tee on ääristatud lehtpuualleega. Peahoone taga, järsult laskuval nõlvakul on olnud ehisaed ja avatud vaade huvitavale tiikide (korrapärase nelinurkse kujuga kaks väiksemat ja üks suur tiik) ja paisjärve süsteemile. Mõisa pargi kujundas Johann Friedrich Semisch Saksamaalt.

Kasutatud allikad ja kirjandus

• V. Ranniku. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Viljandi rajoon. (1978, arhiivimaterjal)
• A. Hein. Viljandimaa mõisad. Tallinn, 1999
• H. Lehesmets. Abja mõis läbi aegade. Tartu, 2001–2004
• Muinsuskaitse eritingimused. Koostanud R. Mändmaa (2007, arhiivimaterjal)