aastarõngas

Aastarõngad puul

aastarõngas, aastaring, puittaimede varre (tüve, oksa) ristlõikel nähtav puidu suurerakulisema kevad- ja tihedama sügisosaga aastane juurdekasv. Aastarõngad võimaldavad määrata puu vanust. Nende laius näitab kasvuolusid taime eluea eri aegadel, pikaealistel puu­del ka kliima kõikumist (dendrokronoloogia).

Vanade ehitiste, puitesemete ja maasse mattunud tüvede puidu vanust määratakse ristdateerimisega. See põhineb eeldusel, et igal ajajärgul ja igas maakohas tekib ainulaadne aastarõngaste järjestus. Põua- ja muude kahjustuste puhul mõnikord aastarõngaid ei ole või on lisa- ehk vääraastarõngad. Selgesti eristatavaid aastarõngaid pole ka mõnel troopikas kasvaval puul.

Aastarõngaid on ka loomadel, näiteks kalade soo­mustel, luudel ja kuulmekivikestel (otoliitidel), karpide karbipoolmete väliskülgedel ja kilpkonnade kilbil. Nende järgi saab määrata looma vanust.

Puidu vanuse määramine ristdateerimise põhimõttel

a – puit muinasleiust, mille vanus on vaja tuvastada

b – teadmata vanusega hoonest saadud puit; puiduproovi vanimate aastarõngaste järjestus ühtib a noorima osaga

c – kasvava või teada oleva elueaga puu puit; puiduproovi vanimate aastarõngaste järjestus ühtib b noorima osaga