Šinkarjova, Liilia

Liilia Šinkarjova (5. I 1948 Alpatovo, Tšetšeenia), näitleja. Eesti Teatriliidu (1975) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Abielus Vladimir Antippiga.

Lõpetas 1967 Alpatovo keskkooli ja 1971 Kaug-Ida Kaunite Kunstide Pedagoogilise Instituudi (juhendaja Naatan Bassin).

Töötanud aastast 1971 Vene Teatris. Esinenud luuleõhtutel, mänginud kuuldemängudes ja filmis („Lilja 4-ever”, 2002, Rootsi-Taani).

Osi

  • Galja (Žuhhovitski Isekeskis ingliteta, 1971)
  • Antonina (Mamlini Antonina, 1972)
  • Boriss Jašin (Kutšajevi Esimene vahetus, 1973)
  • Maša (Mamlini Hei sina, tere!, 1975)
  • tädi Kass (Maršaki Kassi maja, 1975 ja 1993)
  • Duremar, rebane Alice ja kilpkonn Tortilla (Tolstoi Buratino seiklused, 1976)
  • Catherine (Thomas’ Kaheksa armastavat naist, 1977)
  • Laura Wingfield (Williamsi Klaasist loomaaed, 1978)
  • Aljonuška (Aksakovi ja Liperovski Tulipunane lilleke, 1979)
  • Feliza (Casona Puud surevad seistes, 1980)
  • Inna (Naidjonovi Vanjušini lapsed, 1981)
  • Ahtisenka (Kuliši Õndsuse saar, 1982)
  • Valeria (Sologubi ja Vireni Väike saatan, 1983)
  • Larissa (Smirnovi Mu kallikesed, 1984)
  • I naine (Volodini Need meie kompleksid, 1984)
  • Jäneseema (Mihhalkovi Jänes-Kehkenpüks, 1985)
  • missis Twister (Nedzvetski ja Maršaki Mängime Maršakki, 1986)
  • Lesk (Nedzvetski ja Burnsi Lõbusad kerjused, 1986)
  • Arlekiini ema (Štšekotšihhini Lõks nr. 46, teine kasv, 1987)
  • miss Carrie (Williamsi Vieux Carré, 1988)
  • Vanaema (Švartsi Punamütsike, 1989)
  • Manefa (Ostrovski Noore Glumovi kannatused (Pärast tarku palju), 1990)
  • Šarlotta Ivanovna (Tšehhovi Kirsiaed, 1991)
  • Marina Tsvetajeva (Tuchi Marina Tsvetajeva armastus ja surm, 1992)
  • signora Pelaes (Campanile Testament itaalia moodi ehk Vaene Pierrot, 1995)
  • kodanik Tšemodanova (Uspenski „Kakukesed” jälitamas, 1996)
  • Jeremejevna (Fonvizini Äbarik, 1997)
  • Doris (Menchelli Armastan Sind igavesti!..., 1998)
  • Trutchen ja Vana nukk (Hoffmanni Nõiutud prints, 1999)
  • Niina Aleksandrovna (Dostojevski ja Jerjomini Idioot, 2000)
  • Zulfia (Šalevitši ja Vorontsovi Aladini imelamp, 2001)
  • Nadja (Azernikovi Pulmamarss, 2001)
  • Ema (Švartsi Punamütsike, 2002)
  • Paša-eit (Razumovskaja Kaasavaratu peig, 2003)
  • Maria Ivanovna (Ptuškina Braavo, Laurencia!, 2004)
  • Kukuškina (Ostrovski Tulus amet, 2006)
  • Jeanne Figeac (Chevret’ C’est la vie, 2007)
  • Nanda (Nicolaj Veidike õrnust, 2008)
  • Cecily (Harwoodi Kvartett, 2011)
  • Amm (Anouilh’ Antigone, 2013)
  • 5. naine (Prjažko Alukad, 2013, Vene Teatri ja NO99 ühistöö)
  • Õde, Kummut ja Vanaema (Churchilli Armastus ja informatsioon, 2014)
  • Bernarda ema (García Lorca Bernarda Alba maja, 2014)

Kirjandus

  • L. Šinkarjova. Näitleja on mõtete ja tunnete kandja. – Тридцать пять монологов о сцене = Kolmkümmend viis lavamonoloogi. Tallinn, 2008
  • Л. Шинкарёва. Жизнь стоит доброты и добрых слов. [Интервью]. – Вечерний курьер, 5 марта 1994
  • А. Казаченко. „Мне нравится, что можно быть смешной…” : Штрихи к портрету. – Вести неделя плюс, 3 юля 1998
  • Л. Шинкарёва. „Идеализма рухнут пьедесталы – Я новые воздвигну всё равно”. [Интервью]. – Программа, 28 сентября 1998
  • Л. Семёнова. Браво, Шинкарёва! – Молодёжь Эстонии, 26 марта 2005
  • К. Репсон. Шинкарёва: один театр – навсегда. – Postimees : на русском языке, 18 января 2008
  • Лилия Шинкарёва: „Хороший актёр не может быть плохим человеком”. [Интервью]. – Linnaleht : на русском языке, 24 января 2008
  • С. Янчек. Лилия Шинкарёва: Неожиданный юбилей. – Молодёжь Эстонии, 28 февраля 2008

Välislinke

Maša – Liilia Šinkarjova, Valeri – Vladimir Antipp. Mamlini „Hei sina, tere!” (Vene Draamateater, 1975)

Laura Wingfield – Liilia Šinkarjova. Williamsi „Klaasist loomaaed” (Vene Draamateater, 1978)

Inna – Liilia Šinkarjova, Konstantin – Aleksandr Rjazantsev. Naidjonovi „Vanjušini lapsed” (Vene Draamateater, 1981)

Sinihabe – Eduard Agu, I naine – Liilia Šinkarjova. Volodini „Need meie kompleksid” (Vene Draamateater, 1984)

Missis Twister – Liilia Šinkarjova. Nedzvetski ja Maršaki „Mängime Maršakki” (Vene Draamateater, 1986)

ETBL, 2016 (M. Mauer); täiendatud 2019