Tagasi ETBL-i avalehele

zoroastrism

Zoroastrismi sümbol

zoroastrism, iraani pärimuslik usund. Selle lähteks oli muistsete indoiraani hõimude (osa neist — aarialased — rändas Põhja-Indiasse, teised jäid algsesse asukohta praegusesse Iraani, Afganistani ja Kesk-Aasiasse) usund, mille pühad tekstid on säilinud veedadena. Zoroastrismi pühas raamatus Avestas sisalduvad tekstid kajastavad selle usundi hilisemat arengujärku, mida on sügavalt mõjutanud usureformaatori Zarathuštra (kr Zoroastrēs, sellest ka usundi nimi) tegevus. Zoroastrismi aluseks on käsitus ainujumalast Ahura Mazdast. Kosmogoonias on tema vastaspooluseks Angra Mainju. Loomistsükli alguses need vastandid segunevad, selle lõpus eralduvad taas. Kõik, mis maailmas on seotud korra, puhtuse, tõe ja valgusega, pärineb esimeselt, kaose, vale ja pimeduse tekitab teine. Ahuramazda saatjateks on 6 peainglit (Ameša Spenta) ja loendamatul hulgal vaimolendeid (jazat, fravarti), mis moodustavad vaimse maailma. Loodust käsitatakse kui maisusesse ulatuvat vaimset maailma, looduseriigid (loomad, taimed, maa, vesi, tuli ja metallid) on peainglite ilmumise vormid. Seepärast on loodus püha ja teda ei tohi rüvetada (sellest johtub näiteks keeld matta surnuid mulda või põletada neid tules). Inimene on samuti vaimolend, kelle ülesanne on teenida Ahura Mazdat; surres ületab ta teispoolsusesse viiva Tšinvati silla ja ühineb oma vaimse algkujuga (Daena). Ajaloo lõpus, kui vale ja pimedus hakkavad maailmas ülevõimu saavutama, sünnib Zarathustra soost lunastaja (Saošjant, kr Soter). Zoroastrism, nagu teda kujutab Avesta, oli Ahhemeniidide dünastia usund. Ahuramazda võrdkuju oli tuli, teda austati kultusepaikades, mille keskne osa oli tulealtar. Rööpselt Ahura Mazda kultusega oli olemas ka teiste Avestas mainitud jumalate kultusi, mis olid tähtsad provintsides ja tõusid esile hellenismi ajal pärast Ahhemeniidide riigi hävitamist. Tuntud oli Anahita ja Heraklesega samastatud sõja- ja võidujumala Veretragna kultus; eriti laialt austati Mithrat. Olulised olid zoroastrismi usuõpetuses ka mitmesugused müütiliste sangarite ja kuningate kultused, nendega seotud pärimustel põhineb iraani rahvuseepos „Šahname”. Aega ja igavikku isikustava Zurvani kultus oli arvatavasti teistsugust algupära kui zoroastrism. Partia riigi ajal sai zoroastrismist maailma võimsaim religioon, tehti esimene katse Avesta kirjavara taastamiseks. Sassaniidide ajal täiendati zoroastrizmi keskpärsiakeelse kommentaariga (Zand-Avesta) ja velmati riigiusundiks. Selle aja usundit nimetatakse mazdaismiks; tänapäeva zoroastrismi pooldajad on parsid.

EE 9, 1996