vokk
vokk, ketramisriist. Jalaga või käega ringi aetav hooratas paneb pöörlema heiet lõngaks keerutava ja lõngajooksu reguleeriva lühi ning värtna ehk pooli, millele koguneb valmis lõng. Eesti linnades hakati vokiga ketrama 16. sajandil, taludes 18. sajandil. Tüüpiline Eesti vokk on kaldvokk, mille põhiosad on kinnitatud kolmel jalal kaldu seisvale pingile. Harvemini on kasutatud püstvokki.
1 aluspink, 2 tallalaud, 3 keps, 4 hooratas, 5 värten, 6 koonlahoidik
EE 10, 1998; VE, 2006
Kategooriad: Rahvakultuuri leksikon