Eduard Voldemar Viirsoo (aastani 1925 Viirasson; 4. VIII 1903 Uderna vald – 24. IX 1988 Tucumán, Argentina), põllumajandusteadlane. Lõpetas 1932 Tartu Ülikooli. Oli 1930–34 Türi aiamajandusgümnaasiumi õpetaja ja 1934–44 Tallinna linnaagronoom. Läks 1944 Rootsi, töötas Landskronas Weibullsholmi sordiaretuse instituudis assistendina. Siirdus 1949 Argentinasse. Oli Tucumáni ülikooli kartuli- ja aedviljaaretuse erakorraline ja seejärel korraline professor, ühtlasi uuris Põhja-Argentina mägedes kartuli looduslikke vorme. Asus 1957 Riigi Keskvalitsuse Katsejaamade Ametis tööle sordiaretajana. Aretas saagika tomatisordi, 3 kikerherne liini jm. Uuris ravim-, lõhna- ja vürtsitaimede Argentinas kasvatamise võimalusi. Asutas Tafi del Valle kartulikasvatuskatsejaama, oli 1972–82 selle direktor. Tema katsetöö tulemusena suudeti Argentinas esimest korda kasvatada seemnekartulit ja see võimaldas lõpetada seemnekartuli sisseveo. Kogus katsejaama 800 kartuli looduslikust vormist koosneva kollektsiooni. 1989 anti katsejaamale tema nimi. Sai 1978 Argentina riigilt põllumajandusteadlastest esimesena San Isidro Labradori kuldauraha. 1982 nimetati ta Tafi del Valle linna aukodanikuks. 1985 anti ühele maavitsa perekonda kuuluvale looduslikule hübriidile tema nimi – Solanum × Viirsooi.

Töid

• Juhiseid kodukaunistamiseks (1939, autoreid ja koostaja) 
• Informe sobre la resistencia a las heladas de algunas especies argentinas del genero "Solanum" (Tucumán, 1954)
• Observaciones en papas andinas (Tucumán, 1954)
• El valor amilaceo de las papas autoctonas de Bolivia y Peru (Tucumán, 1956) 

Organisatsiooniline kuuluvus

• Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi juhatuse liige
• Tallinna Kodukaunistamise Komitee esimees

Autasud

• Tucumáni osariigi põllutööministeeriumi kuldraha (1977)
• Argentina keskvalitsuse kuldraha (1978)
• Tafi del Valle aukodanik (1982)

Kirjandus

• Ü. Oll. Eduard Viirsoo – 90. – Agraarteadus 3, 1993

EE 14, 2000; muudetud 2011