Veinmann, Martin

Martin Veinmann (2. XII 1950 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1975) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993).

Lõpetas 1968 Tallinna 42. keskkooli ja 1972 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Täiendanud end Kristin Linklateri, Cicely Berry ja Patsy Rodenburgi kõnetehnika meistrikursustel Euroopas. Töötanud aastast 1972 Eesti Draamateatris. Olnud aastast 1990 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavakõne õppejõud (aastast 1996 dotsent), tegutsenud aastast 2001 kõnekoolitajana ka eri firmades. Mänginud kuuldemängudes („Romeo ja Julia”, 1980; „Püha Graal”, 2002), telelavastustes („Suveöö armastus”, 1972; „Vincent”, 1975), filmides („Šlaager”, 1982; „Karoliine hõbelõng”, 1984, mõlemad Tallinnfilm; „Kaksikelu”, 2003, Exitfilm; „Jaani öö”, 2014, Ingrid Hübscheri film) ja teleseriaalides („Kodu keset linna”, 2003–11; „Elu keset linna”, 2012–13). Lugenud raadios järjejutte, esitanud luulet. Avaldanud raamatu kõnetehnikast „Vajadus olla mõistetav” (2001, 2. tr. 2005).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1982). Ants Lauteri nimeline preemia 1980. Suure Vankri auhind 1996. Valgetähe teenetemärgi IV järk (2017).

Osi

• Timo (Kivi ja Panso Täna mängime „Seitset venda”, 1971, diplomilavastus Draamateatris)
• Peremees ja Külaline (Saluri Külalised, 1974)
• Tobu-Kusta (Pakkala Parvepoisid, 1975)
• I kuningas (Kaplinski Neljakuningapäev, 1977)
• Tšir (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1977)
• Laertes (Shakespeare’i Hamlet, 1978)
• Jaan (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1979)
• Hermann von Keyserling (Vahemetsa Maailmareis, 1980)
• Koduabiline (Smuuli Polkovniku lesk, 1982)
• Martin Lundelin (Traadi Päike näkku, 1982)
• Peter von Mannteuffel (Krossi Keisri hull, 1984)
• Kullervo (Kivi ja Sipari Kullervo, 1985)
• Slocum (O’Neilli Õli, 1985)
• Indrek (Tammsaare ja Kure Tõde ja õigus, 1986)
• Mick (Pinteri Majahoidja, 1987)
• Georg (Genet’ Palkon, 1988)
• Clark või Teddy (Medoffi Red Ryder, 1989)
• Annas ja Kaivas (Kalmuse ja Hermaküla Juudas, 1990)
• Vir Doctissimus (Kõivu Kokkusaamine, 1991)
• Jan (Camus’ Arusaamatus, 1991)
• Reporter (Adsoni Iluduskuninganna, 1992)
• Goulave (Ghelderode Vägeva vikatimehe võidukäik, 1992)
• Jaan (Kõivu Tagasitulek isa juurde, 1993)
• Gabriel Lidman (Söderbergi Gertrud, 1993)
• Aleksander II (Krossi Doktor Karelli raske öö, 1994)
• Mask (Lermontovi Maskeraad, 1995)
• Theseus ja Oberon (Shakespeare’i Pööriöö unenägu, 1995)
• Eddie (Milleri Vaade sillalt, 1996)
• Aleksandr Ignatjevitš Veršinin (Tšehhovi Kolm õde, 1996)
• Johan (Bergmani Stseenid ühest abielust, 1997)
• Jossif Stalin (Salvatore Stalin, 1998)
• Dr Tomas Stockmann (Ibseni Rahva vaenlane, 1999)
• Clotaldo (Calderóni Elu on unenägu, 2000)
• Pearu (Tammsaare ja Mikiveri Tagasi Vargamäel, 2001)
• Gabe (Margulies’ Õhtusöök sõpradega, 2001)
• Indrek (Kivirähki Eesti matus, 2002)
• eri rollid (Cartwrighti 1+1, 2004)
• Andrei Prozorov (Frieli Järelmäng, 2006, ka lavastaja koos Kersti Kreismanniga)
• Tema (Carri Naine ja hirmutis, 2007)
• Ilmari Pihlaja (Tuuri ja Vihmari Jõgi voolab läbi linna, 2007)
• Magister (Kõivu Lõputu kohvijoomine, 2008)
• Steve Heidebrecht (Lettsi Augustikuu, 2010)
• Edward Damson (Shafferi Gorgo kingitus, 2010 Vanemuises)
• Harri (Uusbergi Kuni inglid sekkuvad, 2011)
• lord Summerhays (Shaw’ Mesallianss, 2012, Kell Kümme)
• Suur Papa (Williamsi Kass tulisel plekk-katusel, 2014)
• Johan (Bergmani Saraband, 2017)

Helikandjaid

• Eesti muinasjutud (LP, 1986)

Kirjandus

• T. Sarv. Martin Veinmann. – Edasi, 29. september 1974
• M. Veinmann. Meie unistustest sünnivad tulevaste põlvede mälestused. [Intervjuu] . – Õhtuleht, 9. jaanuar 1984
• P.-R. Purje. Elu on kõike muud kui naljakas: näitleja Martin Veinmannist. – Teater. Muusika. Kino 1992, 10
• M. Veinmann jt. Tagasi tulekul. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 5. november 1994
• G. Kordemets. Näitleja. Faktid ja fantaasia. Kuldkingakest maha jättes. – Teatrielu 1995
• M. Veinmann, P. Raudsepp. Euroteatrikool: uus ja vana. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1995, 6
• Vastab Martin Veinmann. Intervjueerinud R. Weidebaum. – Teater. Muusika. Kino 1996, 9
• Martin Veinmann nüüd juba 50-aastane poisike. Intervjueerinud P. Tali. – Eesti Päevaleht, 2. detsember 2000
• M. Veinmann. Väljendus kui mõistmine. Intervjueerinud M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 2004, 5
• Lavakooliraamat 1. Koostaja K. Orro. Tallinn, 2007
• Martin Veinmann: ma olen kindel optimist. IntervjueerinudM. Balbat. – Elukiri 2009, 10
• A. Laasik. Kõva kohvikusuhtlemine otsib inimesearmastust: – Eesti Päevaleht, 19. detsember 2011
• М. Вейнманн. Мечтать и жить. [Интервью]. – Вечерный Таллинн, 9 января 1984

Välislinke

• Näitlejatund. Martin Veinmann. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1996)
• Martin Veinmann Eesti Draamateatri kodulehel
• Martin Veinmann Eesti filmi andmebaasis

Meister – Martin Veinmann. Vetemaa „Püha Susanna ehk Meistrite kool”. (Draamateater, 1974).	Peremees – Martin Veinmann, Külaline – Einari Koppel. Saluri „Külalised“. (Draamateater, 1974)	Kullervo – Martin Veinmann, Ilmarise emand – Elle Kull. Kivi ja Sipari „Kullervo”. (Draamateater, 1985)
Dolgorukaja – Elina Reinold, Aleksander II – Martin Veinmann. Krossi ja Mikiveri „Doktor Karelli raske öö“. (Eesti Draamateater, 1994)	Johan – Martin Veinmann, Marianne – Kersti Kreismann. Bergmani „Saraband”. (Draamateater, 2017).	Kaarel – Tõnu Mikiver, Leena – Helle Pihlak (Meri), Jaan – Martin Veinmann. Kitzbergi „Tuulte pöörises” Draamateatris (1979, lav Mikk Mikiver).