vääriskivid, kalliskivid, looduses harva ja väikestes kogustes leiduvad mineraalid või kivimid. Vääriskive kasutatakse kõvaduse, sära, värvuse, läike või läbipaistvuse tõttu peamiselt ehete valmistamiseks (eriti kõvu ja puhtaid vääriskive ka tööstuses ja optikas). Väärtuse alusel jaotatakse vääriskivid 3 klassi. I klass: teemant, safiir, rubiin, krüsoberüll, aleksandriit, smaragd, väärisspinell; II klass: topaas, berüll (sh akvamariin), roosa turmaliin, osa granaate; III klass ehk poolvääriskivid: türkiis, enamik granaate ja turmaliine, küaniit, epidoot, mäekristall, ametüst, suitskvarts, kaltsedon jt. Enim leidub rohekaid ja kollakaid vääriskive (u 60 % kõigist vääriskividest); haruldasimad on lillad, purpursed ja sinised vääriskivid. Nüüdisajal valmistatakse vääriskive ka tehislikult (nt teemant). Vääriskivide massi mõõdetakse karaatides.

VE, 2006