Tagasi ETBL-i avalehele

Tuhalaane õigeusu kirik

Vaade Tuhalaane külale ja kirikule

Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik, asub Viljandi maakonnas Karksi vallas Tuhalaane külas.

Kivikirik ehitati aastatel 187073 G. Scheli tüüpprojekti järgi.18591918 töötas kiriku juures õigeusu kihelkonnakool (hiljem algkool), ning Tuhalaane (piiskopi talus 1852), Õisu (1855) ja Aidu (1852) abikoolid. 28. VII 1950 sai kirik välgutabamuses kannatada (tornid ja katus).

Tuhalaane õigeusu kalmistu rajati 1900.

Arhitektuur

Kirikuhoone on traditsiooniline, kreeka risti kujulise põhiplaaniga, viie torniga maakivihoone. Fassaadid liigendamata, puhasladu, tornid krohvitud. Nii hoone peaportaal kui ka aknad on lahendatud ümarkaarsetena, peaportaali kohal paikneb kolmiknišš. Kõik tornid on kaheksatahulised, kaetud kupli ja sibulkiivriga. Katus ja kupli kaetud värvitud plekiga, lääneviilul olnud kõrge puust kellatorn on hävinud. Keskkupli (hävinud) suursugusust rõhutavad veelgi selle neljas nurgas paiknevad nurgatornid, mille kuplid on keskkupliga samasugused, kuid vähendatud vormis.

Tuhalaane kirik (2011)

Tuhalaane kiriku sisevaade (2008)

Tuhalaane kiriku nurgatorn (2008)

Kogudus

Tuhalaane Jumalaema Uinumise Kogudus, praost preester Stefan Fraiman.

Eestikeelne kogudus asutati 1846 (kandis algul Paistu nime). Esimene puukirik valmis 1849 ja pühitseti Jumalasünnitaja ilmumise auks. 27. VI 1850 nimetati kogudus ümber Tuhalaane koguduseks ja jumalateenistusi peeti üüritud koolimajas, aastast 1873 praeguses hoones. 1938. aastal oli koguduses üle 500 liikme, 1949/50 umbes 200 ja 1952 umbes 100. Kogudus likvideeriti ja kirik suleti 13. VI 1952. Kogudus taasasutati 30. IV 2008, samal aastal asutati mittetulundusühing Tuhalaane Kiriku Toetuskogu, kes kogub heategevuskontserditega raha kiriku taastamiseks.

Koguduses on teeninud õpetajana 1874–94 Jefim Küppar (1837–1894, esimene eesti soost preester), 1894–1914 Nikolai Küppar (1864–1914), 1914–21 Aleksander Leets (1870–1961), J. Kümmel (õpetaja aastani 1952) ja köstrina 18631905 Peeter Kümmel (1835–1905) ning 1896–1904 ja 1918–53 Jaan Leisman (1873–1953).

Kasutatud kirjandus

Loodud 2013