Tsushima merelahing, Vene-Jaapani sõjas (1904–05) 27–28. V 1905 Korea väinas Tsushima saarte juures peetud Vene ja Jaapani laevastiku vaheline lahing. Läänemerelt saabunud Vene laevastikule (8 soomuslaeva, 3 rannakaitsesoomuslaeva, 9 ristlejat, 1 abiristleja ja 9 hävitajat) admiral Z. Rožestvenski (1848–1909) juhatusel astus vastu Jaapani laevastik (4 soomuslaeva, 24 ristlejat, 21 hävitajat ja 42 torpeedopaati) admiral H. Togo (1847–1934) juhatusel.

27. mail uppusid 4 Vene soomuslaeva ja abiristleja. Järgmisel ööl tulid Jaapani hävitajad ja torpeedopaadid torpeedorünnakule (1 Vene soomuslaev uppus, 1 soomuslaev ja 2 ristlejat said raskelt vigastada, oma meeskonnad uputasid need hommikul), 28. mail pani vastu vaid mõni Vene laev. Kokkuvõttes kaotas Vene laevastik kõik 8 soomuslaeva, 1 rannakaitsesoomuslaeva, 4 ristlejat, 1 abiristleja ja 5 hävitajat. 2 rannakaitsesoomuslaeva ja hävitaja, millel asusid haavatud Z. Rožestvenski ja staap, langesid vangi. 3 Vene ristlejat ja 1 hävitaja interneeriti (ristlejad Manilas, hävitaja Shanghais), ainult ristlejail Izumrud (komandör W. von Fersen) ja Almaz ning 2 hävitajal õnnestus läbi murda. Vladivostokki jõudsid Almaz ja hävitajad, Izumrud sõitis Vladimiri lahes kaljudele ning meeskond õhkis laeva. Tsushima merelahingust osa võtnud umbes 15 000 Vene meremehest (nende hulgas oli ka palju eestlasi) hukkus üle 5000, teist niipalju sattus vangi. Jaapanlased kaotasid 3 torpeedopaati ning 500 meest. Vene laevastik kaotas Tsushima merelahingu halvema relvastuse ning andetute komandöride tõttu. Lahingus uppus Tsushima saare lähedal soomuslaev Admiral Nahhimov, millel asus eskaadri ülalpidamiseks hiiglavarandus (põhiliselt kuldmündid ja plaatinakangid, 1980. aastate lõpu vääringus u 2 miljardit $, s.o suurim teada olev uppunud laeval olnud varandus).

Kirjandus

• A. Novikov-Priboi. Tsušima I-II. Tallinn, 1946 ja 1948
• F. Thiess. Tsušima I-II. Tõlge sks k. Tartu,1939

MerLe, 1996