Tagasi ETBL-i avalehele

Treffner, Hugo

Hugo Treffner

Hugo Hermann Fürchtegott Treffner (17. VII 1845 Kanepi vald – 13. III 1912 Tartu), koolijuht ja rahvusliku liikumise tegelane. Sooritas 1865 Tartu ülikoolis koduõpetaja eksami, oli samast aastast mitmel pool (sh Poolas) koduõpetaja. Õppis 1868–72 Tartu ülikoolis filoloogiat ja 1872–80 teoloogiat. Tahtis 1882 avada Tartus erakooli, kuid õppekuraator A. P. J. von Stackelberg ei andnud luba. Sai loa 1883 kuraator Kapustinilt ja asutas eestlaste keskhariduse edendamiseks poeglaste eragümnaasiumi (Treffneri gümnaasium), mille juhataja ja ülalpidaja oli elu lõpuni. Kasvatas hulga eesti rahvustundega haritlasi, toetas andekaid, majanduslikes raskustes olevaid õpilasi. Oli aastast 1896 ühtlasi Tartu venekeelses Maria-koolis ja aastast 1899 Puškini-nimelises tütarlastegümnaasiumis usuõpetuse õpetaja. Osales aastast 1870 rahvuslikus liikumises Carl Robert Jakobsoni pooldajana. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaid (1870) ja 1875 esimees, Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid ning 1881 ja 1887–90 president, hiljem auliige. Kuulus Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse ja 1879 üldlaulupeo komiteesse. Toimetas 1887–88 ajalehte Eesti Postimees ning 1887 ajakirja Linda. Oli Mihkel Veske asutatud ajakirja Oma Maa vastutav väljaandja (1886–91). Oksjonil omandatud Eesti Postimehe müüs ta 1888 Jakob Tülgile. Treffner oli Tartu koloriitseimaid isikuid, ta on inspireerinud Anton Hansen Tammsaaret looma romaanis „Tõde ja õigus" Mauruse kuju. Mälestussammas Tartus Uue-Jaani kalmistul (1933, Jaan Koort, Voldemar Mellik) ja Ülejõe pargis (1997, Mati Karmin).

Kirjandus

  • Treffoonia 1883–1978. New York, 1977
  • Treffoonia 110. Tartu, 1994
  • H. Rannap. Hugo Treffner 150. – Õpetajate Leht 7. juuli, 1995

EE 14, 2000