süüdimatus, psüühiline seisund, mille puhul isik ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse vm seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Vastand: süüdivus.

VE, 2006