sõlmed (merendus)

sõlmed (ingl knots, vn узлы), trossiga tehtud seotised. Merel kasutatavad sõlmed peavad hästi pidama ja olema suhteliselt kergesti lahtivõetavad. Nendega seotakse trossid kokku, kinnitatakse tross mingile peelele (esemele) ja tehakse trossile aas.

Trossi sidumiseks näiteks tragi, paadi- või varpankru külge kasutatakse ankrusõlme.

Haardsõlmega seotakse trossi- või kardeeliots peenema nööriga (näiteks siimusgarniga) ajutiselt kinni hargnemise vältimiseks enne pleissimist.

Kaheksa- ja ülekäesõlm trossiotsal takistab seda plokist või aaspoldist välja jooksmast.

Tross kinnitatakse näiteks tali haagi külge haagi-, topelt-haagi- või mitšmanisõlmega.

Kaks kaabel- või siimusgarni seotakse kokku kaabelgarnisõlmega (saadakse väike sõlm).

Pika trossitropi ajutiseks lühendamiseks on sobivaim kassikäpp või tropi lenkidega tehtud ülekäesõlm.

Lamesõlmega ühendatakse kahte jämedamat trossi.

Malspiigi või metallpulga abil pentslinööri (-traadi) või liini pingutamiseks tehakse malspiigisõlm.

Marlimissõlmega seotakse näiteks paadipuri kahvli või poomi külge.

Paalsteeki (ka paalisõlm) kasutatakse taimtrossile või liinile ou (aasa) tegemiseks; topeltpaalsteegil on kaks aasa, seda saab kasutada teadvusetu inimese tõstmiseks laevale. Jooksva silmuse saamiseks tehakse jooksev paalsteek.

Palgisõlm on sobiv palgi või peele tõstmiseks, seda tehakse ka pentsli või taklingu alustamisel.

Kahe poolsteegi (ka poolsõlm) abil seotakse tross peele või rõnga külge.

Kahe võrdse jämedusega peenema trossi või liini jms kokkusidumiseks kasutatakse rehvisõlme (ka õigesõlm), aas-rehvisõlme abil seotakse purje rehvimisel rehvipaelad kokku.

Santsukotisõlmega seotakse kokku santsu- või muu koti suu ja tehakse kandeaasad, selle sõlmega tehakse ka sangade püsiasendis pudeli või purgi kandmise tarvis.