Sámos, saar Kreekas Lõuna-Sporaadides Väike-Aasia ranniku lähedal Dodekaneesidesidest põhja pool, moodustab Sámose piirkondliku üksuse, olles selle ainus vald; 477,62 km², 34 000 elanikku (2011), halduskeskus Sámos.

Mägine maastik (kõrgeim tipp 1433 m), nõlvul makja ja igihaljas mets. Kasvatatakse viina- ja õlipuud, tubakat ning tsitrusi, murtakse marmorit. Palju antiikkultuuri mälestisi; Pythagorase sünnipaik, Hera templi varemed.

Ajalugu

Saare asustasid 11. sajandil eKr joonlased. 7.–6. sajandil eKr oli Sámos tähtis käsitöö- ja kaubanduskeskus, mis saavutas õitsengu türann Polykratese ajal. Pärast tema surma (umbes 522 eKr) vallutasid saare pärslased. Sámos oli Ateena I ja II Mereliidu liige. Aastast 133 eKr kuulus saar Roomale, keskajal Bütsantsile, Genovale ja Veneetsiale, aastast 1453 Türgile, Kreeka liidendas ta 1912.

EE 8, 1995; VE, 2006; muudetud 2013