stratostaat (<lad+kr), stratosfäärilennuks (kõrgus üle 11 000 m) kohandatud õhupall. Stratostaadi põhiosad on vesiniku või heeliumiga osaliselt (et oleks paisumisvaru) täidetud gaasitihe sfääriline kest (mahutavus 14 000–105 000 m³), hermeetiline gondel ja neid ühendav kandesüsteem. Stratostaate rakendati õhuvoolude ja kosmilise kiirguse uurimiseks, meteoroloogiarakettide väljasaatmiseks jms otstarbeks. Enim on stratostaadiilende toimunud 1930. aastail.

Esimesena lendas stratostaadil Auguste Piccard (1931). 30. IX 1933 osales NSV Liidu stratostaadi CCCP1 meeskonna liikmena kõrguslennu maailmarekordi (19 000 m) püstitamises Rakkest pärit Ernst Birnbaum.

EE 8, 1995; muudetud 2013