stiil, iseloomulike tunnustega kindlalaadiline esitus-, väljendus-, kujundus- või sooritusviis.

• Kirjanduses ajastule, voolule, koolkonnale, kirjanikule või teosele omane väljendus- ja kujunduslaad, põhihäälestus (kroonikastiil, rõhutatult tarbekeelne nn nullstiil); kitsamas tähenduses ühe kirjaniku või teose sõnastuslik omapära (sõnastusstiil).
• Kujutavas kunstis ühised iseloomulikud jooned ühe kunstiajalooperioodi vältel või ühe kunstivoolu avaldustes, ka ühele kunstnikule ainuomane loomisviis.

VE, 2006