Solovetsi saared, Solovetski saared, saarerühm Venemaal Valges meres Oneega lahe suudmes; 347 km², 6 käärulise rannajoonega saart, suurimad on Solovetsi (286 km²), Anzeri (suurim kõrgus 107 m – Golgofa mägi) ja Suur-Muksalma saar. Saarte lähedal meres leidub palju madalaid ja veealuseid kive. Peamiselt graniidist ja gneisist koosnevate Solovetsi saarte künklik-lainjat pinnamoodi on oluliselt kujundanud mandrijää, maastikku ilmestavad ligi 500 järve (paljud kanalitega ühendatud), segametsad (kuusk, mänd, käsk), mis hõlmavad üle 50% saarte pindalast, ning väikesed sood ja niidud. Niiske jahe kliima. 15. sajandil rajatud Solovetsi klooster etendas tähtsat osa vene asustuse laiendamises Valge mere rannikualadel. 1923–39 oli Solovetsi saartel GPU ja NKVD surmalaager. Looduskaitse all.

EE 8, 1995; VE, 2006