Jelena Skulskaja (8. VIII 1950 Tallinn); kirjanik, dramaturg, kultuuriajakirjanik, tõlkija ja esseist. Nõukogude Liidu Kirjanike Liidu (1980) ja Eesti Kirjanike Liidu liige (1991). Isa kirjanik Grigori Skulski.

Õppis 1957–67 Tallinna 19. Keskkoolis, lõpetas 1974 Tartu Riikliku Ülikooli vene filoloogina. Töötas 1974–97 ajalehe Estonija (Эcmoния) toimetuses kultuuritoimetajana, teatri- ja kirjanduskriitikuna ning reporterina.

Luuletuste kirjutamist alustas üliõpilasena, on avaldanud venekeelseid luulekogusid ning proosaraamatuid. Tõlkinud vene keelde Leelo Tungla, Enn Vetemaa, Teet Kallase jt loomingut, üle poolesaja Juhan Viidingu luuletuse. Avaldanud artikleid nii Eesti kui ka Venemaa ajakirjanduses, näiteks väljaannetes Raduga (Радуга), Looming, Družba Narodov (Дружба Народов), Novõi Mir (Нoвыи Mир), kultuurilehes KesKus jm. Eesti keelde on tõlgitud esseeraamat „Vene rulett” (2002), kogumik „Siilid udus: okkaline vaim ja tema võim: tekste 60ndate vene kultuuriloost” (2006), ning romaan „Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda” (2013). Koostanud raamatu „Sergei Dovlatovi ristriimid” (2011, autor Valeri Popov). On Eesti Keelenõukogu liige.

1996–2008 töötas Tallinnas Vene Teatris pedagoogi, dramaturgi ja kirjandustoimetajana, aastast 2014 dramaturgina. Olnud Vene Teatri draamastuudio õppejõud, õpetanud 2013. aastal avatud Vene Teatri noortestuudios vene kirjanduse ajalugu. 2008–13 tegi Eesti Televisioonis koos Juku-Kalle Raidiga sarisaadet „Batareja”. On rahvusvahelise kirjandusfestivali Dovlatovi Päevad kunstiline juht (alates 2011), kirjandusliku kava „Loeme Dovlatovit” autor (esitati Dovlatovi Päevade raames 2011 Eesti Draamateatris) ja luulelavastuse „Pardakaart” (2013, stsenaarium Grigori Dolitch) lavastaja. Lugenud Tartu Ülikooli Narva Kolledžis eesti ja vene kultuurile ja kirjandusele pühendatud loenguid (2013).

Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2006, rahvusvaheline „Vene preemia” (vene rahvusvaheline kirjandusauhind, 2008), Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk ja Hea Sõna auhind (2011).