Saksamaa on rahvaarvu poolest Euroopas Venemaa järel teine riik. Rahvastiku keskmine tihedus on 231 in/km² (2007). Kõige suurem on asustustihedus linn-liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in/km²). Hõ­redamalt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern (75 in/km²) ja Bran­denburg (88). Seevastu Nordrhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in/km². Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud met­ropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kuju­nenud Reini–Ruhri piirkonnas. Üle 1 miljoni elani­kuga linnu on 3, 500 000–1 000 000 elanikuga 9 ning 100 000–500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad.

Kuni II maailma­sõja lõpuni oli Saksamaa rahvuseliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt võõrtöölistena Saksamaale tulnud mitte-Saksa päritolu inimesi, kellest või kelle järglastest on osa saanud Saksa kodakond­suse. Esimene suur sisserändelaine oli 1960. aastatel, nn Saksa majandusime ajal, kui tööjõunappust korvati Lõuna-Euroopast ja mõnevõrra hiljem ka Tür­gist saabunutega. 28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei eris­ta kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välis­maalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kuna­gise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaa­laste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Baden-Württembergis, Hessenis ja Nordrhein-Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moo­dustavad välismaalased 2–3%. Saksa rahvas (Deutschen) kujunes I aastatuhande lõpus Kesk-Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, fran­gid, saksid, švaabid, tüüringlased jt), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel (Deutsch) kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u 60 000), Põhja-Schleswigi taanlased (50 000, neile on tagatud vähemalt 1 koht Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendis), Põhja-Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased.

19. sajandi lõpus hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 1993–2002 oli sündimus 0,87–0,99% ja sure­mus 1,01–1,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas (endises SDV-s) tuleneb peamiselt sellest, et min­nakse elama riigi lääneossa (endisesse SLV-sse). Enne kui kommunistlik võim mõlema Saksamaa vahelise piiri 1961 lõplikult sulges, põgenes varasemalt Ida-Saksamaalt Lääne-Saksamaale u 3,5 miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevasti mõjutanud I ja II maailmasõda ning II maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida-Euroopast saabunud ümberasustatud, põgenenud ja pagenda­tud etnilised sakslased (Volksdeutsche). 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liidu mõjualasse jäänud Ida-Euroopa maadest, peamiselt Poolast ja Tšehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005).

Usutunnistuse järgi on katoliiklasi 26 miljonit ja luterlasi 25,6 miljonit (2004). Muslimeid on üle 3 miljoni ja õigeusklikke u 1 miljon. ÜRO inimarengu aruande järgi oli Saksamaa 2004 maailma 177 riigi seas 21. kohal.

Saksamaa on maailma kalleima tervishoiusüsteemiga riike. Tervishoiule tehtavate avalike ja erakulutuste osatähtsus SKT-s on vastavalt 8,7% ja 2,4% (2003). Tervishoiusüsteem toetub kohustuslikule ja vabatahtlikule haiguskindlustusele. Tervishoiu alal töötab 4 175 000 inimest ehk 11% kõigist hõivatuist (2002). 100 000 inimese kohta on 368 arsti ja 660 haiglakohta (2003).

EE 15, 2007