Saksamaa on maailma majanduses üks juhti­vaid riike. SKT poolest on ta USA ja Jaapani järel maailmas 3. kohal. Saksamaa majandusedule panid aluse 1949—63 majandusministrina ja 1963—66 liidu­kantslerina tegutsenud Ludwig Wilhelm Erhardi sõnastatud sotsiaalse turumajanduse põhimõtted, mis tuginesid 1948. a. rahareformile ja sellele järg­nenud pöördelistele majandusreformidele. Raha stabiilsust taotleva rahanduspoliitika tulemusel kujunes Saksa mark II maailmasõja järgse maa­ilma kõige püsivamaks vääringuks. S. on olnud ta­vapäraselt Euroopa väikseima inflatsiooniga riike. 2001—06 oli inflatsioon keskmiselt 1,6% aastas. Viimastel aastatel on Saksamaa majandust tabanud seisak. SKT aastakasv oli 2001–05 keskmiselt vaid 0,6%. Avaliku sektori kulutuste kiire kasv on põhjus­tanud eelarve puudujäägi ja riigivõla suurene­mise. Madal intressimäär on ergutanud kapitali väljavedu (2002.–03. a. 126 mrd. eurot), viimas­tel aastatel peamiselt USA-sse. Saksamaa majanduse arengut on pidurdanud ka uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Uutes liidumaades moodustab SKT 1 elaniku kohta 68% Saksamaa keskmisest ja on 1,6 korda väiksem kui vanades liidumaades (ilma Berliinita). Pankade vara koguväärtus on 7,2 triljonit eurot (2006). Viis suurimat panka (valdavad 18% pankade koguvarast) on Deutsche Bank AG, Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG, Commerzbank AG, Deutsche Postbank AG ja Dresdner Bank AG.

Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid: 1 inimese kohta kulutatakse 5,9 t tingkütust (2002). Energiakandjaist tarbitakse vedelkütuseid 38%, maagaasi 22%, kivisütt 13%, tuumaenergiat 13% ja pruunsütt 12%. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 mln. t). Elektrienergiat toode­takse 607 mrd. kWh, sellest 27% tuumajaamades ning 26% pruun- ja 23% kivisöest. Tuumajaamu on 17 (koguvõimsus 20 303 MW).

Olulisimad tööstusharud on masina- (sh sõidukite tootmine; 21% töötleva tööstuse käibest, 2003), elektri- ja elektroonika- (12%), keemia- (10%) ja toidu­ainetööstus (9%). Põllumajanduses jätkub juba mõn­da aega kontsentreerumine. Haritavat maad on 33% territooriumist. Üle 50 ha suuruseid majandeid on 21% põllumajandusettevõtete üldarvust ja neile kuulub 73% põllumajandusmaast (2004). Vaid 42% ettevõte­tes, mis kasutavad 74% maast, on põllumajanduslik tootmi­ne põhitegevus. 4,6% põllumajandusmaast majandatakse ökoloogiliselt.

Teedevõrk on väga hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähe­nenud, 2006. a. alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede (Bundesautobahn’ide) kogupik­kus on 11 400 km. Peamised laevatatavad jõed on Rein, Weser, Elbe, Oder ja Doonau, mis on oma­vahel kanalitega ühendatud. Põhja- ja Läänemerd ühendab elava laevaliiklusega Kieli kanal (Nord-Ostsee-Kanal). Suurimad meresadamad on Ham­burgis (käive 106,5 mln. t, 2003), Wilhelmshavenis (41 mln. t) ja Bremenis (koos Bremerhaveni sadamaga 40 mln. t). Suurima kaubakäibega jõe­sadamad on Duisburgis ja Kölnis (vastavalt 47 mln. ja 13 mln. t). Saksamaal on 554 lennujaama (2006), sh 13 rahvusvahelist lennujaama; 332-l on kõvakattelised lennurajad. Euroopa suurimate lennujaamade hul­ka kuuluvad Frankfurdi (2004. a. 51 mln. reisijat) ja Müncheni (23,2 mln.) lennujaam.

Saksamaa majanduses on suur osatähtsus väljaveol. Väljaveo kogumahult on Saksamaa USA järel maailmas 2. kohal. Eksport moo­dustab SKT-st 35% ja import 28% (2005). Välja viiakse masinaid ja seadmeid, keemiatooteid, toidukaupa ja kergetööstuse toodangut. Ka sisseveos valdavad samad kaubarühmad, peale nende energiakandjad ja tööstustoore. Turismist saadud tulu oli 2004. a. 22,2 mrd. eurot, sakslased ise kulutasid välismaal 58,1 mrd. eurot.

Saksamaa on Eesti peamisi kaubanduspartnereid, kaubakäibe väärtuselt on ta Soome ja Rootsi järel 3. kohal. Kaubakäibe bilanss on Eesti jaoks tugevasti negatiivne: 2005 osteti Saksamaalt kaupa 17,8 mrd. ja müüdi sinna 6 mrd. kr. eest.

EE 15, 2007