Sööt, Meeli

Meeli Sööt (aastani 1961 Alev; 13. IX 1937 Tallinn), näitleja ja teatripedagoog. Eesti Teatriliidu (1962) ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2007 auliige). Isa Voldemar Alev, ema raamatupidaja. Olnud 1961–78 abielus Ants Söödiga.

Lõpetas 1956 Tallinna 7. Keskkooli, õppis 1956–57 Tallinna Pedagoogilises Instituudis, lõpetas 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1961–2000 Draamateatris ja 1990–2004 ühtlasi lavapraktika õppejõuna Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis (aastast 1996 dotsent). Mänginud telelavastustes („Klaasist loomaaed”, 1964, „Must luik”, 1969), kuuldemängudes („Kuu aega maal”, 1964, „Ameerika mäed”, 1998), filmis („Pihlakaväravad”, 1981, „Teenijanna”, 1990, mõlemad Tallinnfilm) ja teleseriaalides („Kelgukoerad”, 2008 ja 2011).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1976).

Osi

  • Angela (Calderóni Nähtamatu daam, 1961, diplomilavastus Draamateatris)
  • Mare (Sütiste Lembitu, 1961, diplomilavastus)
  • Solvejg (Ibseni Peer Gynt, 1962)
  • Ramilda (Tammsaare ja Panso Inimene ja jumal, 1962)
  • Gittel Mosca (Gibsoni Kahekesi kiigel, 1963 ja 1969)
  • Kyllikki (Linnankoski ja Tammuri Laul tulipunasest lillest, 1966)
  • Ljubov (Gorki Viimased, 1968)
  • Margareta (Goethe Faust I ja II, 1968 ja 1969)
  • Clea (Shafferi Must komöödia, 1970)
  • Saša (Tšehhovi Ivanov, 1971)
  • Nato Razmadze (Tšhaidze Sild, 1972)
  • Irina (Volodini Ära jäta mind, 1972)
  • Eva Grendl (Bahri Mees, naine ja kontsert, 1972)
  • Dokitsa (Drutse Meie nooruse linnud, 1973)
  • Olga (Tšehhovi Kolm õde, 1973)
  • Kaškina (Vampilovi Möödunud suvel Tšulimskis, 1974)
  • Julie (Strindbergi Preili Julie, 1975)
  • Penelope Ryan (Vonneguti Õnne sünnipäevaks, Wanda June, 1976)
  • Galina (Vampilovi Pardijaht, 1977)
  • Varvara (Rasputini Viimne tärmin, 1979)
  • Louhi (Lönnroti, Kazimiri ja Ortutay Kalevala, 1980)
  • Jelizaveta Andrejevna Protassova (Liisa) (Tolstoi Elav laip, 1980)
  • Róza (Kertészi Lesed, 1981)
  • Lydia Koidula (Undla-Põldmäe Viru laulik ja Koidula, 1982)
  • Irma (Kruusvalli Pilvede värvid, 1983)
  • Marie (Traadi Pommeri aed, 1984)
  • Elsy (Krossi Keisri hull, 1984)
  • Õnnela Õnneleid (Kruusvalli Vaikuse vallamaja, 1987)
  • Irma (Genet’ Palkon, 1988)
  • madame Jourdain (Molière’i Kodanlasest aadlimees, 1990)
  • Salme Pedak (Vilde Tabamata ime, 1992)
  • Julia (Ludwigi Laenake tenorit, 1994)
  • Mercy Croft (Marcuse Õde George’i tapmine, 1995)
  • Vaimulik (Kruusvalli Hullumeelne professor, tema elukäik, 1996)
  • Edna (Priestley Inspektor tuleb, 1997)

Helikandjaid

  • Eesti looduslüürikat (LP, 1969 ja 1975)

Kirjandus

  • Alev, M jt. Tiivasirutus. [Intervjuu]. – Edasi, 28. mai 1961
  • E. Rauer. Tublit tuult tiibade alla. – Sirp ja Vasar, 9. juuni 1961
  • R. Talisoo. Meeli Sööt. – Noorte Hääl, 11. september 1963
  • L. Vellerand. „Kahekesi kiigel” uuesti Draamateatris. – Noorte Hääl, 28. september 1969
  • R. Reiljan. Lugu Meeli Söödist. – Nõukogude Naine 1972, 10
  • L. Tormis. Draamateatri „Kolm õde” mõnede ajalooliste ja praegusaegsete võrdluskoordinaatidega. – Teatrimärkmik 1973/74
  • L. Vellerand. Meeldejäävalt, mõjuvalt. [Kolm õde]. – Kultuur ja Elu 1975, 2
  • M. Sööt, A. Üksküla. Antoniust ja Kleopatrat mängimata. Intervjueerinud M. Kapstas. – Eesti Päevaleht, 13. september 1997
  • I. Normet. Õnne soovides. – Kultuurimaa, 17. september 1997
  • M. Sööt. Tundetu näitleja poleks näitleja. Intervjueerinud T. Seero. – Sõnumileht, 22. september 1997
  • Meeli Sööt: minuaegne teater on surnud. Intervjueerinud M. Balbat. – Elukiri 2006, 5
  • Meeli Sööt. Intervjueerinud K. Orro. – Lavakooliraamat, I. Tallinn, 2007
  • M. Sööt jt. Voldemar Panso öökullisilmad jagasid hirmu ja armu. Intervjueerinud J. Kulli. – SL Õhtuleht, 1. detsember 2007
  • С. Карел. Призвание. – Молодёжь Эстонии, 22. юлья 1962

Välislinke

Ramilda – Meeli Sööt, Indrek – Mati Klooren. Tammsaare ja Panso „Inimene ja jumal“. (Draamateater, 1962)

Margareta – Meeli Sööt. Goethe „Faust“. (Draamateater, 1968)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017