Rosenplänter, Johann Heinrich

Pärnu endine Eliisabeti koguduse pastoraat, Johann Heinrich Rosenplänteri elukoht

Johann Heinrich Rosenplänter [ro:zenple-] (pseudonüümid -nt-, d. H., R., Der Herausgeber; 23. VII 1782 Volmari – 27. IV 1846 Pärnu), baltisaksa kirjamees, estofiil, pastor. Isa postijaamapidaja.

Õppis Tallinna gümnaasiumis ja Riia toomkoolis ning töötas seejärel koduõpetajana ja kantseleiametnikuna. Lõpetas 1806 Tartu ülikooli usuteaduskonna (õppis 1803–06). Oli 1808–09 Toris ja 1809–46 Pärnus Eliisabeti kiriku eesti koguduse pastor. Toimetas 1813–32 esimest eestiainelist teaduslikku sariväljaannet, ajakirja Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache (20 köidet, üle 3500 lk), kus on bibliograafiliselt esitatud ja kommenteeritud enam kui 200 August von Kotzebue lavateksti. Baltisaksa autorite kõrval tegid ajakirjale kaastööd eestlased Otto Wilhelm Masing ja Kristjan Jaak Peterson ning soomlased Carl Axel Gottlund ja Adolf Ivar Arwidsson. Kommenteeris Pärnu esimesi eesti‑saksa segakeelseid ja eestikeelseid teatrietendusi („Der Talkus”, 1816; „Permi Jago unne‑näggo”, 1824; „Liso ja Ado, ehk se kavval peigmees” ja „Liso ja Ado kichlatusse pääv”, 1829). Kutsus Pärnusse esinema Tallinna saksa teatri. Korraldas 1816–29 Pärnus esimeste eestikeelsete näidendite lavastamist. Tema eestvedamisel ehitati 1821 Pärnus teatrimaja. Asutas 1814 Pärnus Eesti koolmeistrite kooli, mis oli esimene teadaolev pedagoogikaõppeasutus, kus õpetati eesti keeles. Andis välja kooliraamatuid (aabits, 1823; „Kirjutusse-lehhed”, 1820; „Kolilaste seädus, ehk iggapäine meletulletus, mis neil koddo, kolis ja väljapaikus tulleb tähhelepanna”, 1845). Korraldas 1816–29 Pärnus esimeste eestikeelsete näidendite lavastamist. Kogus õpilaste ja leerilaste abiga rahvaluulet. Tegeles aastakümneid eestikeelsete raamatute ja käsikirjade kogumise ning bibliografeerimisega (käsikirjaline „Bibliotheca esthonica”). Koostas eesti kirjanduse bibliograafia ja luuleantoloogia „Lillikessed I” (1814). Tema arhiivi (muu seas säilisid seal Kristjan Jaak Petersoni käsikirjad) ning eestikeelse raamatukogu omandas Õpetatud Eesti Selts.

Kirjandus

  • F. W. Ederberg. Johann Heinrich Rosenplänter. – Tähtsad mehed. Wiies anne. Tartu, 1884
  • A. S-te [A. Saareste]. Rosenplänter, Johann Heinrich. – Eesti biograafiline leksikon. Tartu, 1926–1929
  • G. Vilberg (Vilbaste). J. H. Rosenplänter taimeteadlasena. Tartu, 1932
  • A. Palm. Bibliofiilidest Rosenplänterist ja Jürgensist. – Looming 1937, 3
  • R. Kangro‑Pool. Eesti teater algaastail. Tallinn, 1946
  • G. SuitsEesti kirjanduslugu. 1.  Lund, 1953. 2. trükk Tartu, 1999
  • O. A. WebermannMõnest Rosenplänteri poolt esitatud kirjanduslikust küsimusest. – Tulimuld 1958, 5–6
  • V. AlttoaRosenplänteri „Beiträge”J. H. Rosenplänter eesti kirjanduse ajaloo materjalide kogujana. – Eesti kirjanduse ajalugu. I. Tallinn, 1965
  • I. Veersalu. J. H. Rosenplänteri osast eesti bibliograafia ajaloos. –  Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. IV. Tartu, 1966
  • L. AnveltLisandusi J. H. Rosenplänteri tundmiseks. – Looming 1971, 6; O. W. Masing ja kaasaegsed. Tallinn, 1979
  • M. Jõgi. J. H. Rosenplänteri pedagoogina. – Nõukogude pedagoogika ja kool. XII. Tartu, 1975
  • E. Parek. Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust. – Keel ja Kirjandus 1976, 1
  • L. Anvelt. J. H. Rosenplänter eestlaste saksastamise vastu. – Keel ja Kirjandus 1982, 7
  • T. TasaRosenplänter ja valgustusliikumine. – Keel ja Kirjandus 1982, 7
  • O. KuningasRahvavalgustaja J. H. Rosenplänter (200. sünniaastapäeva puhul 23. juulil). – Sirp ja Vasar, 23. juuli 1982
  • J. H. Rosenplänter. Nulla dies sine linea. Eessõna ja kommentaarid E. Aaver. – Looming 1983,1
  • U. MasingRosenplänteri käsikiri”. – Keel ja Kirjandus 1984, 8
  • E. Aaver, H. Laanekask. O. W. Masingu kirju J. H. Rosenplänterile. – Keel ja Kirjandus 1987, 7
  • A. Järv. Aja- ja kultuuriloolisest taustast. – Eesti kirjanduslugu. Tallinn, 2001
  • V. Paatsi. Täiendusi Johann Heinrich Rosenplänteri eluloole. – Keel ja Kirjandus 2002, 11
  • J. H. Rosenplänteri maakeele päevaraamat. Faksiimiletrükk keeleliselt redigeeritud rööpteksti, kommentaaride ja saatesõnaga. Koostanud V. Paatsi ja K. Metste. Tartu, 2012. (Litteraria; 25)

Arhiivimaterjale

  • Eesti Kultuurilooline Arhiiv, fond 192 (Õpetatud Eesti Seltsi kogu)

Välislingid

EE 14, 2000; Eesti kirjanike leksikon, 2000 (A. Vinkel); ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2014