Roosna-Alliku mõis
 |
Roosna-Alliku mõis (sks Kaltenbrunn) kuulus Järva-Jaani kihelkonda (tänapäeval Roosna-Alliku vald Järvamaal) on rajatud 1620. aasta paiku seal varem asunud Jõelähtme (Jegelecht) küla kohale, nime saanud rajaja Bogislaus von Roseni järgi. 1725 läks mõis Margarethe von Roseni kaasavarana Jürgen Johann von Stackelbergi kätte. Nende poeg Otto Friedrich von Stackelberg laskis mõisasüdame esinduslikult välja ehitada.
Roosna-Alliku mõisa juurde kuulus Aru karjamõis, 1871 rajati piiritusvabrik (töötas aastani 1985).
 Roosna-Alliku mõis. Sisetrepp |  Roosna-Alliku mõis. Detail |  Roosna-Alliku mõis. Detail |
Härrastemaja (1780–86, arhitekt Johann Schultz) on sümmeetrilise kavatisega varaklassitsistlikus stiilis kahekorruseline kivihoone, mille fassaadi kujundavad vähe-eenduvad keskrisaliit ja külgrisaliidid; ümarate nurkadega keskrisaliidi ees asub graniitsammastele toetuv rokokooliku sepisrinnatisega rõdu. Hoone alakorrus on võlvitud, ülakorrusel paiknevaist esindusruumidest on tähelepanuväärsed rikkaliku stukkdekooriga nn roosa saal ja sinine salong (Louis XVI stiilis dekoori autor on tšehhi meister Karl Kalubka (Kalopka)).
Kõrvalhooned on säilinud osaliselt, härrastemaja taga on ristuvate teedega kujundatud park.
Ajaloolist
1791 kehtestas Stackelberg Roosna-Alliku mõisas oma talurahvaõiguse („Halliko Walla Kohtu ja Seädusse Ramat”), mille tõttu sealsete talupoegade olukord oli tunduvalt kergem kui naabermõisades.
Mõisahoone tänapäeval
Härrastemaja on aastast 1924 kasutusel koolimajana (põhikool aastast 1991), 1960. aastate lõpul laiendati seda juurdeehitisega.
EE 12, 2003; muudetud 2011
