riigel (<sks Riegel 'riiv, kang'), geograafias ruhioru põhjas olev põikastang või -künnis. Liustikupoolne nõlv harilikult lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane; moodustunud enamasti kohas, kus endisaegsete oruliustike liitudes jääkünde tugevus järsult suurenes või kus avanevad kulumiskindlad kivimid. Riigliga seostub kärestikke, koski ja jugasid.

EE 8, 1995