Rekkor, Jaan

Jaan Rekkor (3. IV 1958 Juuru), näitleja. Eesti Teatriliidu (1984) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993). Helen Rekkori onu.

Lõpetas 1976 Märjamaa keskkooli, õppis 1976–78 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajakirjandust, lõpetas 1982 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud aastast 1982 Endlas, aastast 2005 ka Eesti Draamateatris. Mänginud kuuldemängudes („Saatja aadress”, 1979; „Üks teine lugu, 2003; „Õngitsejad, 2009), telelavastustes („Detektiivimäng, 1989; „Soo, 1992; „Wikmani poisid, 1995), filmides („Nipernaadi, 1983; „Äratus, 1989, mõlemad Tallinnfilm; „Need vanad armastuskirjad, 1992, Freyja Film; „Perekondlik sündmus, 1997, Faama Film, Eesti Televisioon; „Vaarallista kokea, 2003, Jarowskij Draama Suomi, Zodiak Finland; „Röövlirahnu Martin, 2005, Parunid ja Vonid, Amrion, Taska Film; „Nõid, 2006, Lizard Cinema Trade; „Mina olin siin, 2008, Amrion, Helsinki-filmi; „Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus, 2013, Baltic Entertainment Company, Eesti Rahvusringhääling) ja teleseriaalides („M Klubi, 1996–99; „Me saame hakkama, 2000–01; „Ohtlik lend, 2006–07; „Kättemaksukontor, 2010–13; „Saare sosinad, 2012–13; „Mägede varjud, 2013–14; lastesari „Väikelinna detektiivid, 2014). Lugenud raadios ka järjejutte, esitanud luulet. Dubleerinud tegelasi animafilmides.

Meesnäitleja auhind 1989, Ants Lauteri preemia 1990, meeskõrvalosa auhind 2003. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2014).

Osi

  • Heinrich (Švartsi Draakon, 1981, diplomilavastus Endlas)
  • Rex (Poliakoffi Superdiskor, 1982)
  • Alfred (Horváthi Lood Viini metsadest, 1983)
  • Owen (Frieli Tõlkijad, 1984)
  • Florent (Anouilh’ Metskass, 1985)
  • Toomas Haava (Lutsu ja Pedajase Soo, 1985)
  • Umberto (De Filippo Filumena Marturano, 1986)
  • Georg Rass (Saluri Minek, 1988)
  • Portimo (Paasilinna ja Murdmaa Ulguv mölder, 1988)
  • James Tyrone (O’Neilli Saatuse heidikute kuu, 1989)
  • Göran Persson (Strindbergi Erik XIV, 1990)
  • don Juan (Molière’i Don Juan, 1990)
  • Mihkel Niilas (Vallaku ja Pedajase Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, 1991)
  • Paralepp (Tammsaare ja Karusoo Täieline Eesti Vabariik, 1992)
  • Mäeotsa Jeppe (Holbergi Miks Jeppe joob?, 1993)
  • Sigismund Sulzheimer (Benatzky „Valge Hobuse võõrastemaja, 1993)
  • Hatch (Bruno Pepsie, 1994)
  • Raul (Mastrosimone’i Äärmused, 1994)
  • Kean (Dumas’ ja Sartre’i Edmund Kean, 1995)
  • õpetaja Laur (Lutsu ja Panso Kevade, 1996)
  • Jörgen (Jepseni Järgmisel aastal on õlu parem, 1997)
  • Pearu (Tammsaare ja Kasterpalu Tõde ja õigus I, 1997 Ugalas)
  • Nööbivalaja (Ibseni Peer Gynt, 1998)
  • Greg (Gurney Sylvia, 1999)
  • Leontes (Shakespeare’i Talvemuinasjutt, 2000)
  • Victor Fox (Lunari Senaator Fox ehk Püha perekond, 2000)
  • Jim (Twaini ja Dvinjaninovi Huck, 2000 Emajõe Suveteatris)
  • Mees (Visnieci 9 ööd ehk Pandakarude lugu, mille jutustas saksofonist, kellel on väike sõbratar Frankfurdis, 2001)
  • Aleksandr Vladimirovitš Serebrjakov (Tšehhovi Onu Vanja, 2002 Ugalas)
  • Moki Parmjonõtš Knurov (Ostrovski Kaasavaratu, 2002)
  • Donny (McDonagh’ Inishmore’i leitnant, 2003 Draamateatris)
  • Martin (Noréni Öö on päeva ema, 2003 Tallinna Linnateatris)
  • Fred Salliste / Petruccio (Porteri Suudle mind, Kate!, 2004)
  • Othello (Shakespeare’i Othello, 2005 Draamateatris)
  • Mogri Märt (Kitzbergi Kauka jumal, 2006 Endlas)
  • Harold Kent (Taylori Jäine mõrv, 2007 Vanemuises)
  • vana Ekdal (Ibseni Metspart, 2007 Draamateatris)
  • Uustulnuk (Kõivu Lõputu kohvijoomine, 2008 Draamateatris)
  • Elmo Hekkar (Kivirähki Vombat, 2009 Draamateatris)
  • John Gabriel Borkman (Ibseni John Gabriel Borkman, 2010 Draamateatris)
  • Phil Hogan (O’Neilli Saatuse heidikute kuu, 2011 Draamateatris)
  • Georg (Alguse Kontakt, 2012 Draamateatris)
  • Vladimir (Hodge’i Kollaborandid, 2013 Draamateatris)
  • härra Solares (Bowles’i Aiamajas, 2014 Draamateatris)
  • Henrik (Bergmani Saraband, 2017 Draamateatris)

Kirjandus

  • J. Kaplinski. Iiri näitemäng Pärnu laval. – Teater. Muusika. Kino 1985, 6
  • M. Visnap. Minekule määratud rahva selginevad kontuurid: neli eesti teatri lavastust. – Teater. Muusika. Kino 1989, 1
  • J. Rekkor. Surun kätt, Lauterilaps! Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 27. märts 1990
  • J. Rekkor. Persona grata: Jaan Rekkor. – Teater. Muusika. Kino 1990, 12
  •  [Jaan Rekkor]. Intervjueerinud R. Rähni. – Rahva Hääl, 3. aprill 1993
  • J. Kulli. Näitleja elu on üks lõppematu roll. – Hommikuleht, 4. oktoober 1993
  • P.-R. Purje. Tuulepoiss metsarajal: „Pikk roll ajas. Näitleja Jaan Rekkor”. – Päevaleht, 4. oktoober 1993
  • E. Linnumägi. Rekkor ja Pierrot udus. – Postimees, 5. oktoober 1993
  • G. Kordemets. Näitleja. Faktid ja fantaasia. Kuldkingakest maha jättes. – Teatrielu 1995
  • Rekkor ütles lätlastele filmirolli üles. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 9. detsember 1995
  • P.-R. Purje. Mäng on näitleja vabadus: näitleja Jaan Rekkor näitleja Edmund Keani rollis. – Teater. Muusika. Kino 1996, 2
  • Jaan Rekkor: ma ei saa ühegi rolli kohta öelda, et see on mu lemmik... Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 2. märts 1996
  • T. Ehasalu. Kean, Rekkor ja Othello. – Postimees, 13. september 1996
  • „Kirglik näitleja Jaan Rekkor”. Intervjueerinud P. Tali. – Eesti Päevaleht : Magasin, 7. september 1996
  • K. Murutar. Jaan Rekkor ja küüni täitjad väärivad täissaali. – Pärnu Postimees, 8. detsember 1999
  • I. Rohtlaan. Näitleja Jaan Rekkor mängib rebase inimlikuks poliitikuks. – Pärnu Postimees, 31. märts 2000
  • A. Viira. Vargamäe Andres ja Oru Pearu trehvavad suviti. – Postimees, 6. juuli 2000
  • K. Murutar. Tippnäitlejad asja pärast alasti. – Pärnu Postimees, 21. veebruar 2001
  • G. Kordemets. Jaan Rekkor – just praegu kõige õnnelikum. – Elukiri 2002, 9
  • Jaan Rekkor – näitleja läbi mitme eituse. Intervjueerinud P. Tali. – Eesti Päevaleht, 29. märts 2003
  • H. Olmaru. Seitse meesnäitlejat. Tartu, 2004
  • M. Peters. Othello, seks ja sõdurid. – Sirp, 30. september 2005
  • Jaan Rekkorile on oluline, et igamees oma aususe ära tunneks. Intervjueerinud M. Mikomägi. – Maaleht, 24. märts 2006
  • P.-R. Purje. Triipkoodi taga kõrgub kalmuküngas. – Sirp, 13. aprill 2006
  • J. Allik. Friel paneb mõtlema Eestimaast. – Sirp, 7. juuli 2006
  • K. Väli. Ükski mõrv ega müsteerium pole täiuslik. – Postimees, 24. september 2007
  • Jaan Rekkor tunneb rõõmu väikestest ja sisukatest rollidest. Intervjueerinud E. Tisler. – Pärnu Postimees, 4. aprill 2008
  • A. Laasik. Emma Bovaryl on igav, aga huvitavamaks ei lähegi. – Eesti Päevaleht, 13. juuli 2010
  • K. Lehtmets. Jaan Rekkor: „Muutus on mõtlemise küsimus”. – Kodutohter 2013, 1
  • Jaan Rekkor: Halba näitlejat ei ole olemas, halbu inimesi ikka. Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 30. mai 2013
  • K. Anvelt. Jaan Rekkor: mis töökus, toredam on orden saada ikka andekuse eest! – Eesti Päevaleht, 6. veebruar 2014
  • P. Tali. Jaan, hüüdnimega Siim. – Eesti Naine 2014, 7

Välislinke

Henrik – Jaan Rekkor. Bergmani „Saraband”. (Draamateater, 2017).

ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017