põldkatse, põllu tingimustes, selleks ettevalmistatud ja väljavalitud maa-alal korraldatav katse. Põldkatse on agro­noomias põhiline ja eriomane teadusliku uurimistöö meetod, teooria ja praktika vahelüli. Katsetatakse uusi, kohapeal aretatud või naaberriikidest sissetoo­dud saagikamaid, kvaliteetsemaid ja tehnoloogiliste omaduste poolest paremaid sorte, aretisi või hübriide (tehakse sordivõrdluskatseid). Agrotehnilistes põldkatsetes uuritakse viljelus- ja agrotehniliste võtete, viljavahelduse, kemikaalide (väetiste, pestitsiidide) jms mõju saagi suurusele ja kvaliteedile ning tehnoloogilistele omadustele. Teiste teaduses kasutatavate uurimis­meetoditega võrreldes on põldkatsel kaks põhilist iseärasust: temas on alati teatud hulk määramatust ja juhus­likkust (mulla ja õhu temperatuur ning mulla ja õhu niiskus ei ole katse käivitamise ajaks teada ja neid ei saa katse ajal reguleerida; mullaviljakuse hüppeline ja süstemaati­line muutlikkus katsealal) ning ta on sesoonne (kat­set saab korrata järgmisel aastal). Neist iseärasustest johtuvalt laekub põldkatse alusel saadud teave suhteliselt aeglaselt ning uurimistöö tulemused on tõenäolised – järgmisel aastal ja teistsugustes ilmastikuoludes võib mõne teguri mõju ja selle ulatus olla hoopiski teistsugune. Seepärast töötatakse põldkatse tulemused läbi statistiliste meetoditega (arvutatakse katseviga) ja tulemuste olulisuse hindamise aluseks on sellekohased teoreetilised kriteeriumid (nt Studenti t-kriteerium, Fisheri F-kriteerium). Põldkatsed võivad olla lühiajalised (3–10 aastat), mitmeaastased (11–50 aastat) ja pikaajalised (üle 50 aasta).

Loe täiendavalt ka artiklit nõukatse.

EME 2, 2009