Otepää Gümnaasium

Otepää Gümnaasiumi algklasside õppehoone (valmis aastal 2000)

Otepää Gümnaasium on esimene eestikeelne maakeskkool. Koolis tegutseb mitu ringi (sh käsitöö-, kunsti-, rahvatantsu- ning kalastusring), mudilas-, laste-, poiste- ja hobikoor, kooliraadio ja kooliteater Krapsikud ning kunstikodu. Korraldatakse lauluvõistlust „Viis viimast”. Direktor Heino Mägi algatusel rajati koduloomuuseum. Antakse välja koolilehte Otu Tungal. Koolihooned on ehitatud ja renoveeritud 1909, 1961, 2000, 2004 ja 2005. 2010/11. õa oli Otepää Gümnaasiumis 45 õpetajat ja 446 õpilast.

Direktoreid: Jakob Kuusk (1907–15), August Hermann (1926–34), Johannes Oskar Lauri (1936–37 ja 1942–43), Alide Sirol (1951–56), Heino Mägi (1956–89), Harry Sepp (1989–99), Riina Raja (1999–2004), 2005. aastast on direktor Aivo Meema.

Ajalugu

• 1907 Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool (Nuustaku Progümnaasium)
• 1919 Nuustaku Kooli- ja Hariduse Seltsi Keskkool
• 1922 Otepää Hariduse Seltsi Reaalgümnaasium
• 1923 gümnaasiumi juurde asutati humanitaar- ja reaalharu
• 1924 lõpetas gümnaasiumi I lend (12 õpilast). Likvideeriti majanduslikel põhjustel reaalharu, kool töötas edasi humanitaargümnaasiumina
• 1926 Otepää Haridusseltsi õigustega Eraühishumanitaargümnaasium
• 1933 Otepää (õigusteta) Eragümnaasium
• 1936 Otepää Keskkool
• 1937 Otepää Eraprogümnaasium
• 1938 Otepää Gümnaasiumi hakati järk-järgult taasavama
• 1940–1941 Otepää Keskkool (Otepää linna üldhariduslik täienduskool)
• 1941–1944 Otepää Gümnaasium
• 1944 Otepää Keskkool,  24. novembril 1944 ühendati keskkooliga algklassid
• 1997 Otepää Gümnaasium

Vilistlasi: Alfred Kongo, Oskar Kruus, Märt Laarman, Ferdi Sannamees, Valev Uibopuu.