oskuskeel, kirjakeele allkeel, mida kasutatakse teadus-, kunsti-, tootmis- ja huvialade tarbeks, jaguneb erialakeelteks (näiteks keemia, filminduse, masinaehituse, filateelia keel). Oskuskeele eripära on eeskätt oskussõnad ehk terminid ning sõnamoodustuses (rohkem nimetavalist liitumist, korrapärasem tuletus) ja lauseehituses esinevad erijooned (näiteks õiguskeele keerukas lause). Eripära johtub oskuskeele suuremast täpsusest, võrreldes üldkeelega. Igapäevakõnes võib oskuskeelde seguneda erialaslängi (näiteks arvuti alal). Oskuskeele lätted on 18. sajandis, allkeeleks kujunes ta välja 1920.–30. aastail.

VE, 2006