Orlova, Svetlana

Svetlana Orlova (13. VIII 1946 Krasnõi Rõbolovski küla, Primorje krai – 1. V 2003 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1973) ja Näitlejate Liidu liige (1994). Isa ohvitser. Oli 1966–79 abielus Juri Orloviga.

Lõpetas 1964 Volgogradi 7. Keskkooli ja 1969 GITIS‑e. Töötas 1968–71 Noginskis Moskva oblasti draamateatris ja aastast 1973 Tallinna Vene Draamateatris. Mänginud filmis („Armastus kolme apelsini vastu”, 1970, Mosfilm; „Legend Sijavušist”, 1976, Tadžikfilm; „Naine kütab sauna”, 1979, Tallinnfilm).

Osi

  • Mollie Ralston (Christie Hiirelõks, 1973)
  • Azucena (Quintero Nigel auhind, 1974)
  • María (Hemingway ja Tšermenjovi Kellele lüüakse hingekella, 1974)
  • Gittel Mosca (Gibsoni Kahekesi kiigel, 1975)
  • Blanche du Bois (Williamsi Tramm nimega „Iha”, 1976)
  • Serafima Vladimirovna Korzuhhina (Bulgakovi Põgenemine, 1977)
  • Kadri (Vetemaa Õhtusöök viiele, 1978)
  • Larissa Dmitrijevna (Ostrovski Kaasavaratu, 1979)
  • Iskra (Rozovi Metsise pesa, 1979)
  • Marta (ka Isabel) (Casona Puud surevad seistes, 1980)
  • Alina (Arro Näete, kes tuli, 1982)
  • donna Isabella (Figueiredo Don Juan, 1984)
  • Inna (Vetemaa Nukumäng, 1987)
  • Elmire (Molière’i Tartuffe, 1990)
  • mrs Erlynne (Wilde’i Leedi Windermere’i lehvik, 1992)
  • Tisbe (Hugo Angelo, Padua türann, 1994)
  • Irina (Popova Saatuse pailapsed, 1995)
  • mrs Higgins (Shaw’ Pygmalion, 1996)
  • Valentine (Sagani Valentine’i violetne kleit, 1999)
  • Lumekuninganna (Švartsi Lumekuninganna, 2002)

Kirjandus

  • S. Levin. Kahekümne kuues hooaeg. – Teatrimärkmik 1973/74
  • E. Treier. Optimistlik tragöödia Hispaania kodusõjast: [Kellele lüüakse hingekella]. – Rahva Hääl, 8. veebruar 1975
  • H. Pavelson. Vene Draamateatris lõppes ülevaatus. – Noorte Hääl, 3. juuni 1975
  • M. Otšakovskaja. Süvenemisaeg. – Teatrimärkmik 1976/77
  • [Nekroloog]. – Eesti Päevaleht, 5. mai 2003
  • Э. Кекелидзе. Актеры и роли. – Mолодёжь Эстонии, 1 марта 1975
  • В. Черменёв. Смотр закончен – смотр продолжается. – Mолодёжь Эстонии, 22 марта 1975
  • С. Орлова. Когда весенний сад в цвету, или Новая встреча с Бланш Дюбуа. Интервьюировал В. Фридлянд. – Mолодёжь Эстонии, 28 октября 1989
  • М. Левин. Обрученная нежность: [Веер леди Уиндермир]. – Mолодёжь Эстонии, 22 января 1993
  • Б. Тух. Звезды не гаснут. – День за Днём, 7 марта 1995
  • С. Орлова и др. Театр время Гоголя и Елены Поповой: [Круглый стол]. Интервьюировалв Н. Кузнецова. – Эстония, 16 декабря 1995
  • Светлана Орлова: меня сформировала мои роли. Интервьюировал Б. Тух. – Вечерние Вести, 9 августа 1996

Välislinke

María – Svetlana Orlova, Robert Jordan – Juri Orlov. Hemingway ja Tšermenjovi „Kellele lüüakse hingekella” (Vene Draamateater, 1974)

Blanche du Bois – Svetlana Orlova, Stanley Kowalsky – Juri Orlov. Williamsi „Tramm nimega „Iha”” (Vene Draamateater, 1976)

Sergei Sergeitš Paratov – Juri Orlov, Larissa Dmitrijevna – Svetlana Orlova, Harita Ignatjevna Ogudalova – Jelena Žigadlo, Juli Kapitonõtš Karandõšev – Aleksei Zahharov. Ostrovski „Kaasavaratu” (Vene Draamateater, 1979)

Elena – Elvira Ennok, Marta – Svetlana Orlova. Casona „Puud surevad seistes” (Vene Draamateater, 1980)

Toomas – Oleg Rogatšov, Inna – Svetlana Orlova. Vetemaa „Nukumäng” (Vene Draamateater, 1987)

ETBL, 2000 (B. Tuch); täiendatud 2019 (M. Torga)