Nils Adolf Erik Nordenskiöld [nu:rdenšöld   ] (18. X1 1832 Helsingi – 12. VIII 1901 Malmö), Soome-Rootsi polaaruurija ja geoloog. Lõpetas 1853 Helsingi ülikooli. Oli aastast 1858 Stockholmi ülikooli professor ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liige. Osales 1856–73 mitmes Teravmägede saarestiku uurimise ekspeditsioonis ning juhtis 1870 ja 1883 Rootsi ekspeditsioone, mis uurisid Gröönimaa siseosa. 1875–76 oli teaduslikel uurimistel Jenissei jõe suudmes ning 1878–79 läbis hülgeküttimislaeval Vega esimesena Kirdeväila ühe talvitusega (Tšuktši poolsaarel) ja sõitis ümber Euraasia. Avaldanud Vega retke kohta 5 köidet teaduslikke vaatlusi (1882–87). Uurimusi ka kartrograafia ajaloost.

Tema nime kannab mitu geograafilist objekti, neist tuntuimad on saarestik ja meri Põhja-mereteel ning poolsaar Teravmägedel. 

Silmapaistev polaaruurija oli ka tema vennapoeg Otto Nordenskiöld (1869–1928).

EE 6, 1992; MerLe, 1996; muudetud 2011