Tagasi ETBL-i avalehele

nafta-maagilaev

Nafta-maagilaev (läbilõige)

nafta-maagilaev, balktanker, ka kombineeritud laev (ingl OBO [ore-bulk-oil] carrier, ore/oil carrier, vn нефтерудовоз), samades laadruumides erisuguse iseloomu ja töötlemistehnoloogiaga lasti veoks ehitatud laev. Erisuguseid laste veetakse vastassuundades või nn hulknurksel marsruudil. Laeva konstruktsioon võimaldab ära hoida tühisõidud ja täielikult ära kasutada lastimahutavuse ja kandevõime terve reisi jooksul.

Eristatakse 5 liiki nafta-maagilaevu.

  • Tüüp OO (oil/ore carrier) veab kitsastes (35–50% laeva laiusest) kõrge topeltpõhjaga laadruumides maaki või samades laadruumides ja põhjast tekini ulatuvates pardatankides naftat (veeväljasurve kuni 280 000 t).
  • Tüüp OB (oil/bulk carrier) sarnaneb konstruktsioonilt OO-ga, kuid laadruumide suhteline maht on suurem ning see võimaldab vedada neis ka kergeid maake jm puistlaste.
  • Tüüp OBO (oil/bulk/ore carrier) on levinuim nafta-maagilaev, sellega veetakse igasugust puistlasti (ka vilja), maaki või naftat. OBO-l on topeltpõhi, ballastitankid (kimmi ja siirivöö piirkonnas) ning mõnikord ka topeltpardad. Laadruumide-tankide arv on paaritu (kõige sagedamini 9). Naftat ja puistlaste veetakse kõigis, rasket maaki vaid paaritu numbriga (üle ühe) laadruumides-tankides (25 000–250 000 t).
  • Tüüp PROBO (product/oil/bulk/ore carrier) erineb OBO-st selle poolest, et üheaegselt võib eri laadruumides-tankides vedada eri liiki naftasaadusi; neid lossitakse eraldi pumpadega.
  • Tüüp BORO (bulk/oil/ro ship) võib peale puistlasti ja nafta vedada erilistes tvintekkides konteinerite või tükikaubaga treilereid, autosid jm veeremit. Veerem laaditakse ja lossitakse pardaluukide, vööri- või ahtriväravate kaudu mööda rampe.

MerLe, 1996