Tagasi ETBL-i avalehele

Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik

Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik, 20. sajandi sakraal­arhitektuuri silmapaistvaim näide. Kiriku projekteeris 1933 Alar Kotli, ehitati 1933–34, lõplikult valmimata kirik pühitseti juulis 1934. Hoone hävis tulekahjus 1983, taastati esialgsel kujul 1995–2011.

Tra­ditsioonilise üldkujuga (torn sissepääsu kohal, kõrge kaldkatusega pikihoone, idaosas käärkamber) puukirik on vormides funktsionalistlik; põhjamaine talupoeglikkus on seotud mood­sa arhitektuuriga. Kiriku paigutus on ebatraditsiooniline, altar on läänes ja torn idas. Pikihoonele annavad keskaegse kõrge ja suletud kaitsekiriku ilme räästa all asuv kitsas aknalint, mis Eesti sakraalarhitektuuris on väheesinev. Pikihoonet katab nõgusa räästaga kelp­katus. Üle hoo­ne nurkade ulatuv räästaalune, lintaken ja siledad seinad on uuenduslikud. Hoone on kaetud laudisega ja värviti algselt rootsipunasega, piirlauad ja aknad olid valged. Aknalinti täiendasid sinised rõhttriibud.

Mõisaküla puukirik (1939)

Taastatud kirik on rohelistes toonides, aknalint on valge. Torni esiküljel asuv aken on nüüd samuti trapetsikujuline, lõigatud ülaservadega.

Torn on erakordselt võimas, see kasvab välja pikihoone fassaadilt, torni küljed on trapetsikujuliselt ülespoole ahenevad, selle ülaosas on madal kaaraken. Torni kaheksatahuline üleosa järgib Põhjamaade puust maa­kirikute ehitustavasid.

Hoone interjöör on sarnaselt torniga ülespoole ahenev,  seda liigendavad külgedel raamsõrestiku püstosadest moodustunud allapoole ahenevad tugipiidad, mis toetavad katuseferme. Algselt kavandatud ebatraditsioonilise kantselaltari asemel ehitati kiriku lääneosas altarinišš. 1936 valminud altarimaali Kristus Peetrusega Geneetsareti järvel autor on Richard Kivit.

2012 jõulude eel õnnistati kiriku uued kellad. 140- ja 70-kilone kell on valmistatud Saksamaal spetsiaalsest kellapronksist, milles on 78 protsenti vaske ja 22 protsenti tina. Suurem kell kannab kirja „Au olgu jumalale kõrges“ ja väiksem „Mu hing ülistab issandat“.

Kasutatud kirjandus

  • M. Kalm. Alar Kotli kiri­kute loojana. – Ehitus ja Arhitektuur 1988, 1
  • H. Grosberg. Tornikell minu külas – Mõisaküla kirik. – Sakala kalender 2002. Viljandi, 2001

Loodud 2013