maastikukaart
maastikukaart, maa-ala loodust terviklikult ja mitmekülgselt iseloomustav kaart, millel on kujutatud maastikuüksuste paiknemist ja struktuuri. Suuremõõtkavalisel maastikukaardil on enamasti kujutatud paigad, keskmisemõõtkavalisel paigased ja paigastikud, väikesemõõtkavalisel maastikud (taksonoomilises tähenduses) ja maastikurajoonid. Üldmaastikukaartide alusel koostatakse rakendusmaastikukaarte, neid kasutatakse näiteks põllumajanduses, maaparanduses ja meditsiinigeograafias. Üldmaastikukaartide alusel saab koostada ka maastikes inimtegevuse tagajärjel toimuvate muutuste prognoosi kaarte. Esimesed maastikukaardid koostati 1920. aastail Venemaal.
Vaata ka seotud artikleid
EE 6, 1992; VE, 2006
Kategooriad: Geograafia mõisted