Lill, Pille

Pille Lill (aastani 1984 Uibo; 20. IV 1962 Pärnu), laulja (sopran), pedagoog ja koorijuht. Eesti Interpreetide Liidu liige (2001). Ema õpetaja, isa kalandusjuht, vaarisa Karl August Hermann.

Lõpetas 1980 Pärnu L. Koidula nimelise keskkooli, 1985 Tallinna Riikliku Konservatoorimi muusikapedagoogika- (Artur Vahteri klass) ja 1991 lauluerialal (Rostislav Gurjevi klass). Täiendanud end 1992–94 Londoni Guildhall School of Music and Drama magistriõppes (Johanna Petersi klass) ning 1990–92 (Mirja Klemi klass) ja 2000–03 (Liisa Linkko-Malmio klass, magistrikraad) Sibeliuse akadeemias. Õppinud aastatel 2004–11 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris (Jaakko Ryhäneni klass), täiendanud end veel 2005/06 Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (juhendajad Mitsuko Shirai ja Hartmut Höll) ning paljudes meistriklassides (sh Elisabeth Söderströmi, Irwin Gage’i, Mauriz Sillemi, Emma Kirkby, Wilma Vernocchi, Andre Orlowitzi, Gerhard Kahry juhendamisel).

Oli 1980–81 estraadiansambli Laine solist, töötanud 19972013 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vokaalpedagoogina (aastast 2005 dotsent). Asutas 2003 noorte Eesti muusikute toetamiseks Pille Lille Muusikute Fondi. Algatanud 2006 Tallinna kammermuusikafestivali, 2007 Tallinna talvefestivali, 2009 Väike-Maarja muusikafestivali, 2013 Eivere klaverifestivali ja tegutseb nende kunstilise juhina, korraldab aastast 2010 ühtlasi Rapla kirikumuusika festivali. Algatanud Vello Jürnale pühendatud üleriikliku vokalistide konkursi (2009, 2013).

Laulnud aastast 1989 Estonia ja aastast 1997 Vanemuise lavastustes. Esinenud ka oratooriumi- (sh Tobiase „Joonase lähetamine”, Mozarti, Dvořáki ja Verdi reekviemid, Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium”, Mahleri 4. ja 8., Šostakovitši 14. ning Beethoveni 9. sümfoonia, Sibeliuse „Kullervo”) ja kammersolistina (peamiselt koos Marje Lohuaru ja Piia Paemurruga), andnud kontserte paljudes maades. Esinenud Eesti muusikafestivalidel, esmaesitanud rohkesti nüüdismuusikat, sh Alo Põldmäe kammerooperi „Depressioon baaris”, samuti Lepo Sumera (CD, „To Reach Yesterday”, 2005), Tõnis Kaumanni, Aaro Pertmanni, Tina Anderssoni ja Jaanus Torrimi (CD, Antes, 1997) kammerteoseid. Salvestisi Eesti Rahvusringhäälingus ja kogumikplaatidel („R. Tobias. Joonase lähetamine”, 1995, DVD 2009; „Artur Kapp. Oreli- ja kammermuusikat”, 2000; „Marje Sink. Jõululaulud”, 2006).

Oli 1998 Wagneri ühingu stipendiaat.

 

Auhindu

Osi

Tosca – Pille Lill. Puccini „Tosca” (Estonia, 2005).

  • Krahvinna (Mozarti Figaro pulm, 1989 Tallinna Riiklik Konservatoorium Estonias, 1992 Sibeliuse Akadeemia ooperistuudios, 1995 Pärnu Ooperis ja 1996 Estonias)
  • Barbara (Tubina Barbara von Tisenhusen, 1990 Estonias)
  • Lucy (Menotti Telefon, 1991 Tallinna Riikliku Konservatooriumi ooperistuudio Matkamajas)
  • Flaminia (Haydni Il mondo della luna, 1991 Sibeliuse Akadeemia ooperistuudios)
  • Butterfly (Puccini Madama Butterfly, 1991 Estonias, 2006 Vanemuises)
  • Mimi (Puccini Boheem, 1993 Estonias)
  • Elisabetta (Verdi Don Carlo, 1995 Estonias)
  • Dido (Purcelli Dido ja Aeneas, 1996 Mustpeade majas)
  • Fenena (Verdi Nabucco, 1996 Estonias)
  • Rosalinde (Straussi Nahkhiir, 1997 Estonias)
  • Desdemona (Verdi Othello, 1997 Vanemuises, 2005 Estonias)
  • Violetta (Verdi La traviata, 1997 ja 2006 Estonias, 2004 Vanemuises)
  • Tosca (Puccini Tosca, 1997 Vanemuises, 2005 Estonias)
  • Chrysothemis (Straussi Elektra, 1998 Pärnu Ooperis)
  • donna Anna (Mozarti Don Giovanni, 1999 Estonias)
  • leedi Macbeth (Verdi Macbeth, 2001 Estonias)
  • Amelia (Verdi Maskiball, 2002 Vanemuises)
  • Elvira (Verdi Ernani, 2002 Estonias)
  • Agathe (Weberi Nõidkütt, 2003 Estonias)
  • Liisa (Tšaikovski Padaemand, 2004 Estonias)
  • Aida (Verdi Aida, 2004 Estonias)
  • Mariza (Kálmáni Krahvinna Mariza, 2004 Vanemuises)
  • Ema (Kaumanni Mina – Napoleon!, 2005 Estonias)
  • Santuzza (Mascagni Talupoja au, 2006 Estonias)
  • Fata Morgana (Prokofjevi Armastus kolme apelsini vastu, 2010 Estonias)

Kirjandus

  • A. Vahter. Karl August Hermanni järglased. – Teater. Muusika. Kino 1992, 2
  • K. Pappel. Pöörase ooperi päevik postluudiumiga. – Teater. Muusika. Kino 1994, 11
  • K. Pappel. Londonis ooperidiivaks pürgimas. – Favoriit 1995, 7/8
  • P. Lill. Olla parem iseendast. Intervjueerinud. M. Peil. – Teater. Muusika. Kino 1996, 11
  • I. Rannap. Pille Lill ja Mati Palm käisid Iisraelis. – Maaleht 2000, 2
  • A. Vurma. Pille Lill ja laulu värvid. – Muusika 2003, 3
  • E. Kassak. Pille Lill energiast, mõtetest ja muusikast. – Kodutohter 2014, 7
  • P. Lill. Visioon, millest sai missioon. Intervjueerinud V. Uuetoa. – Teater. Muusika. Kino 2014, 11

Välislink

ETBL, 2000 (E. Loit); Who is who in Estonia. Music, 2004 (T. Mattisen); täiendatud 2014 (V. Uuetoa).