Aleksander Laas (18. III 1889 Aru vald – 15. X 1957 Tartu), loomakasvatusteadlane, dr. med. vet. (1927, Viin); taluniku poeg. Lõpetas 1921 Moskva Veterinaariainstituudi ja 1925 Tartu Ülikooli (TÜ), täiendas end 1926–28 TÜ teadusliku stipendiaadina Viinis ja Utrechtis. Osales 1915–18 I maailmasõjas. Oli 1924–26 TÜ loomasisehaiguste kliiniku assistent, 1928–51 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) ja 1951–57 Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõud (1928–44 eripatoloogia, teraapia ja sisehaiguste diagnostika õppetooli juhataja ja aastast 1932 professor, 1941–45 ühtlasi veterinaariateaduskonna dekaan, 1944–51 TRÜ ja 1951–57 Eesti Põllumajanduse Akadeemia mittenakkavate sisehaiguste kateedri professor), 1933–37 ühtlasi Akadeemilise Loomaarstiteadusliku Seltsi esimees ja 1938–40 Riikliku Ravimpreparaatide Kontrollameti veterinaariaosakonna juhataja. Uurinud koduloomade sisehaigusi ja loonud rohkesti ravimenetlusi (nt hobuste veritähntõve kaltsiumi ja joodiga ravimist). Konstrueeris kontrollstetoskoobi. 

Töid

• Diagnostilisi juurdlusi kliiniliseks otstarbeks. – Loomatervishoiu käsiraamat, 1929
• Koduloomade sisehaiguste kliiniline diagnostika (³1957)

Kirjandus

• Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tallinn, Tartu, 1940
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 2. köide. Tallinn, 2005

EE 14, 2000; ETeadBL, 2005 (H. Pärn)