Jakob Kõrv (3. XII 1849 Paapsi küla, Kodavere kihelkond – 6. IX 1916 Bern), ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija. Õppis Kodavere kihelkonnakoolis. Oli 1868–74 Alatskivi vallakooli õpetaja, seejärel Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi kirjatoimetaja, 1881–82 Sakala abitoimetaja. Ostnud Viru Eesti Seltsilt Kalevipoeg ajalehe Valgus, toimetas ja andis seda välja algul Rakveres, 1882. aasta lõpust 1906. aastani Tallinnas. Toetas oma lehes venestuspoliitikat, kahjustas tsensor Jüri Truusmanni (1856–1930) kaasabil intriigide ja salakaebustega teisi eesti ajalehti ning sattus avaliku arvamusega konflikti; müüs 1906 ajalehe Karl August Hermannile. Asus 1912 Šveitsi.

Jutustuses „Kindel eesmärk” (1888) kujutab mõisatöölise ülesrühkimist miljonäriks, jutustused „Kiired kosjad” (raamatuna 1893) ja „Luigemäe Olli” (1893) on plagiaadid. Tõlkinud ilukirjandust saksa ja vene keelest (Aleksandr Puškini „Kapteni tütar”, 1879, Nikolai Gogoli „Tarass Bulba”, 1880). Kogunud rahvaluulet, eriti Vanapagana-lugusid, avaldanud rahvajutukogu „Eesti-rahwa muiste-jutud ja wanad-kõned” I (1881) ning tsükli „Kaval Ants ja Vanapagan” (1889–86). Jakob Kõrvi tuhastatud põrm toodi kodumaale ja maeti 1981 Rahumäe kalmistule.

Töid

• Reisi- ja jahi-pildid wõeratest maadest (1880)
• Lühikene Aiapidamise juhatus (1881)
• Tarwiline õpetus Maja-aia pidamisest (1881)
• Muinasjutud (1935)
• Veealused (1994)

Välislingid

• Jakob Kõrv (1849–1916) Eesti kultuuriloolises veebis Kreutzwaldi sajand
• Jakob Kõrv Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

EE 14, 2000