Oskar Kruus (pseudonüümid Kalju Killustik, Lee Savikruus, John Tõrdu, Juhan Tõrdu, O. Karupää; 29. IX 1929 Vana-Otepää vald – 29. X 2007 Tallinn), prosaist, luuletaja, kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik.  Eesti Teatriliidu (1960) ja Kirjanike Liidu liige (1970). Vanemad väiketalunikud.

Õppis 1937–42 Vana-Otepää algkoolis, 1942–47 Otepää keskkoolis, 1948 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas, 1949–53 samas ajaloo-keeleteaduskonnas eesti filoloogiat. Oli 1953–56 Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant ning 1956–73 samas nooremteadur. Lõpetas 1993 Tallinna Pedagoogikaülikooli magistrantuuri, 1996 Tartu Ülikooli doktorantuuri (doktoritöö „Väliseesti kirjanduse vaatlusi”).

Oli 1973–74 ajakirja Looming vanemtoimetaja, 1974–75 Lydia Koidula nimelise Pärnu Draamateatri kirjandusala juhataja, 1976–77 Tallinnas Kirjanike Liidu kirjanduslik konsultant, seejärel kutseline kirjanik. Töötas 1986–90 kirjastuse Eesti Raamat teadusliku toimetajana ja 1993–97 Tallinna Pedagoogikaülikoolis õppejõuna. Oli 1977–81 Tallinna Bibliofiilide Klubi esimees.

Aastast 1947 avaldanud ajakirjanduses arvukalt artikleid, luuletusi, lühiproosat, uurimusi (eksiilkirjanikest), kirjandus- ja teatriarvustusi. Teatrikriitikuna on huvitunud eelkõige algupärastest näidenditest ja nende lavatõlgendustest.  Tõlkinud teatritele vene ja soome keelest ka näidendeid (Rustam Ibragimbekovi „Elu parim päev”, Hella Wuolijoe ja Bertolt Brechti „Suur-Heikkilä peremees ja tema sulane ehk Härra Puntila”).  On kirjutanud üle 30 raamatu, nende seas kirjanike monograafilisi käsitlusi („Jakob Mändmets”, 1961; „Kirjanik Raimond Kolk”, 1995; "Hella Wuolijoki", 1999; "Juhan Sütiste: elukäik ja looming", 2000; "Bernard Kangro", 2003; "Karl August Hindrey: elukäik ja looming", 2006), kirjandusloolisi uurimusi („Naine hanesulega: kirjutisi naiskirjanikest”, 1971; „Apokriiva lood eesti akadeemilise kirjandusloo juurde”, 1983; „Tinatähtedega taevas”, 2000 jt). Kirjutanud peatükke akadeemilise „Eesti kirjanduse ajaloo “ II – V köitel ja teinud kaastööd teatmeteostele. "Eesti kirjarahva leksikoni" (1995) koostaja ja toimetaja, "Eesti kirjanike leksikoni" (2000) koostaja koos Heino Puhveliga.

Avaldanud luulekogusid („Ma tulen Otepäält”,  1962; „Rändaja purdel”, 1977), novellikogusid („Tabamata armastus”, 1975; „Juhusliku paari mäng”, 1979; „Loobumised”, 1980; „Ärkamised”, 1984; „Mälestusi eelmistest eludest”, 1998; „Pühajärve armastajad”, 2005), romaane („Naiselikkuse seadus”, 1986; „Armastus  võõras linnas”, 1994;  „Aeg atra seada: kultuurilooline romaan”, 1986; „Sajandilõpu suvi”, 2000; „Parunessi pihtimus”, 2004 ja „Vabakäiguvang: dokumentaalromaan”, 2004). Kirjanduselu kajastavad tema memuaarid „Unistuste purunemise aastad: mälestusi 1953–1963” (1996), „Tahavaatepeegel: mälestusi 1965–2000” (2001), „Tiibade kasvamise aastad: mälestusi 1933–1953” (2004). Koostanud Juhan Sütiste teatriartiklite valimiku „Iga hetk on loov” (1974) ja kogumiku „Mälestusi Juhan Sütistest” (1985), kirjutanud neile ka saatesõnad.

Eesti Kultuurifondi peaauhind 1995 („Eesti kirjarahva leksikoni” eest), Valgetähe teenetemärgi medal 2001, Bernard Kangro kirjanduspreemia 2004, riigi teaduspreemia 2009 (kui koguteose „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil” (2008) üks autoreid).