Kotta, Kerri

Kerri Kotta (29. X 1969 Tallinn), muusikateoreetik ja helilooja. Eesti Heliloojate Liidu (2000), Eesti Muusikateaduse Seltsi (1999) ja Eesti Teatriliidu liige (2015), Eesti Arnold Schönbergi Ühingu esimees (2012) ning Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu juhatuse liige (2013, aastast 2014 ühtlasi ühingu tegevdirektor). Isa Ilmar ja vend Jonne Kotta on merebioloogid, ema matemaatik. Vanaema Heljo Mänd ja vanaonu Felix Kotta. Abikaasa Maite-Margit Kotta.

Lõpetas 1988 Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria- (õpetaja René Eespere) ja 1993 Tallinna Konservatooriumi kompositsioonierialal (Jaan Räätsa klass), sai 1997 Eesti Muusikaakadeemias magistri- ja 2004 doktorikraadi („Dmitri Šostakovitši tonaalstruktuurist”). Täiendanud end kompositsiooni- ja muusikaanalüüsikursustel Schwazis, Stuttgardis ja Krakówis.

Õpetanud muusikateoreetilisi aineid 1994–2008 Tallinna Ülikoolis ja aastast 1998 ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (aastast 2004 muusikaliste üldainete lektoraadi juhataja, aastast 2005 dotsent, aastast 2015 professor), juhendanud väitekirju. Kuulunud aastast 2007 Eduard Tubina „Kogutud teoste” toimetuskolleegiumi, on aastast 2015 väljaande peatoimetaja. Esinenud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja kirjutanud arvukalt teadusartikleid. Avaldanud artikleid muusikaajakirjanduses, sh teatriarvustusi.

Loonud peamiselt instrumentaalmuusikat, tema helitöid on ette kantud mh Eesti muusika päevadel ja festivalil NYYD, samuti Poola ja Austria festivalidel.

Töid

Raamatud

  • Dmitri Šostakovitši tonaalstruktuurist. Tallinn, 2004
  • I. Kull, K. Kotta, I. Mihkelson. Музыка пoследнего десятилетия XX века (История эстонской музыки: учебник для гимназии III). Tallinn, 2006
  • Tonaalstruktuurid. Harmooniaõpik edasijõudnutele. Tallinn, 2013.

Teatrikriitikat

  • Mozart Meets Jazz : Nukuteatri „Võluflöödi” lavastuse muusikast. – Teater. Muusika. Kino 1, 2006
  • Šostakovitši ooperist „Mtsenski maakonna leedi Macbeth – rõhuasetusega lavastusel. – Teater. Muusika. Kino 10, 2006
  • Galina Grigorjeva ooperistseenide „Sipelgas John J. Plenty ja rohutirts Dan esiettekanne. Mõned mõtted muusika ja teksti suhtest. – Teater. Muusika. Kino 5, 2007
  • „Fidelio – modernistliku teose postmodernistlik lavastus. – Teater. Muusika. Kino 10, 2007
  • Anton Rubinsteini „Deemon: romantilise ooperi eksistentsialistlik tõlgenduskatse. – Teater. Muusika. Kino 11, 2007
  • On cross-temporality in Erkki-Sven Tüür’s opera „Wallenberg. (De Musica commentarii (153−166). Poznan: Akademia Muzyczna im. I. J. Paderewskiego, Wydawnictwo Ars Nova. vol. 2, 2010
  • Verdi „Simon Boccanegra – teos erinevate muusikaliste hoovuste ristumisteelt. – Teater. Muusika. Kino 7, 2008
  • Jüri Reinvere „eestindatud „Puhastus. – Teater. Muusika. Kino 8-9, 2012
  • Faust – ühe lavastuse tõlgenduskatse. – Teater. Muusika. Kino 12, 2012
  • Estonia kontseptuaalne „Tannhäuser. – Teater. Muusika. Kino 5, 2013
  • Vanemuise kodustatud „Rehepapp – nauditav, kuid siiski kompromiss. – Sirp, 8. november 2013
  • Valitsev, alluv ja osavõtmatu: muusikast 2014. aasta sõnalavastustes.. – Teatrielu 2014, lk 43−55

Kirjandus

  • H. Piip. Lapsevanemaks 3 kuuga. – Kodukolle 2003, 11
  • Estonian young composers. Tallinn, 2004
  • K. Maimets. Muusikaanalüüs omas mahlas? Kerri Kotta doktoritööst „Dmitri Šostakovitši tonaalstruktuurist”. – Muusika 2004, 10
  • K. Kotta, M.-M. Kotta. Kooselu kui viiuli- või klaverikontsert. Intervjueerinud A. Viita-Neuhaus. – Eesti Naine 2014, 1
  • Autor: Kerri Kotta. – Sirp, 17. juuni 2016

Välislinke

ETBL, 2016 (T. Mattisen); EMBL (K. Maimets)