kiistamine, ka kiista kudumine, võidu võrgukudumine Põhja-Eesti rannakülades, harilikult talvel. Selleks kogunesid lapsed või naised mõnda tallu, kus võisteldi ühe õhtu jooksul kootud võrgu pikkuse peale; tööd saatsid jutud ja laulud. Kiistamine kadus 19. sajandi lõpul, kui hakati võrke ostma.

MerLe, 1996