Karis, Tiit

Tiit Karis (7. VII 1911 Peterburi – 13. VI 1977 Loksa), trombonist, dirigent ja pedagoog.

Tuli perega 1918 Eestisse. Pillimänguoskust hakkas omandama Loksa algkoolis õppides. Alates 1928 mängis Tallinna Garnisoni puhkpilliorkestris ning 1935/36 ja 1938/39 sama orkestri džässikoosseisus. Lõpetas 1938 Tallinna Konservatooriumi (Raimund Kulli klass), kuulus Eesti puhkpillimängijate paremikku. 1937–41 mängis (vaheajaga) Pärnus Endla orkestris. Juhatas 1940–41 ühtlasi Pärnu Töölismuusika Ühingu puhkpilliorkestrit ning oli Pärnu Muusikakooli õppejõud. 1941 alustas tööd Estonias, mis aga katkes 1944 maale pagendamisega. Tegutses aastani 1954 mitme rajoonikultuurimaja juhatajana (nt lavastas 1947 Vihasoo näiteringiga Heijermansi draama „Lootus õnnistusele” ja mängis selles peaosa ning asutas 1953 Väike-Maarjas estraadiorkestri). Mängis 1953–56 Vanemuises, seejärel aastani 1971 Eesti Televisiooni ja Raadio Riiklikus Sümfooniaorkestris ning õpetas ühtlasi puhkpille Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis.  Õpilasi: German PekarevskiJüri MaimikToivo KongasTõnu SoosõrvValter Jürgenson.

Kirjandus

  • 48 uut helikunstnikku. – Uus Eesti, 28. mai 1938
  • Ringhäälingu teine avalik kontsert. – Linna Teataja, 14. oktoober 1941
  • Juubelijuttu Tiit Karisega. Intervjueerinud R. Erendi. – Sirp ja Vasar, 9. juuli 1971
  • V. Ojakäär. Omad viisid võõras väes. Tallinn, 2003
  • T. Soosõrv.  Eesti vaskpilliõpetajad. Tallinn, 2016

EMBL 1, 2007 (V. Uuetoa); täiendatud 2018