kamber, etnograafias rehielamule keskajal lisandunud ruum; algselt külm panipaik, alates 19. sajandi II poolest köetav, klaasakende ja laudpõrandaga eluruum.

•  Mäenduses 1. kapitaalne kaeveõõs, mis on rajatud peamiselt seadmete paigutamiseks. – 2. koristuskaeveõõs kamberkaevandamisel.

VE, 2006