Tagasi ETBL-i avalehele

isuri keel

isuri keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, lähedane karjala keelele ja soome keele idamurretele. 1933–37 kasutati ladina tähestikul põhinevat kirjakeelt. Isuri keele peamurded on Soikola, Hevaha, Alam-Luuga ja Oredeži murre. Esimest on kõneldud Ingerimaal (Leningradi oblast) peamiselt Soikkola (Soikino) poolsaarel, teist Hevaha (Kovaši) jõgikonnas, kolmandat Luuga (Lauga) alamjooksul ja Kurgola (Kurgolovo) poolsaarel, neljandat Oredeži jõgikonna külades. Soikola ja Alam-Luuga murdes kõneleb tänapäeval väike hulk vanemaid inimesi, Hevaha ja Oredeži murre on hääbunud. 

Kirjandus

  • P. Ariste. Isuri keelest. – Emakeele Seltsi aastaraamat II. Tallinn, 1956
  • A. Laanest. Isuri murdetekste. Tallinn, 1966  
  • A. Laanest. Isurid ja isuri keel – meie lähemaid sugulaskeeli. Tallinn, 1964
  • A. Laanest. Isuri keele ajalooline foneetika ja morfoloogia. Tallinn, 1986 
  • Isuri keele Hevaha murde sõnastik. Koostanud Arvo Laanest. Tallinn, 1997

ENE 4, 1989; muudetud 2011